Palazzo Barberini laemaal. Roomas kujunenud ideed ei leidnud mitte igal pool soodsat pinda. Veneetsia näiteks jäi Rooma mõjudest peaaegu puutumata, siin arenes arhitektuur barokiajal edasi suunas, mille olid rajanud Palladio ja eriti Sansovino. Uudne on ainult vormide rikkalikkus ja toredus, samuti suurem vabadus. Tähtsaim Veneetsia meister barokiajastul on Baldasare Longhena, kelle meistriteos, ühtlasi barokkarhitektuuri tippsaavutusi üldse on 1631a. alustatud Santa Maria della Salute kirik. Barokiajastu profaanarhitektuuri üllaim mälestis on sama meistri ehitatud Palazzo Pesaro. Väga palju stiiliküllast ja maitsekat on barokiajastul loodud monumentaalsete treppide, kaevude, väravate jm näol. Ka aiakunsti alal on barokk saavutanud ületamatuid tulemusi. Skulptuur Barokiajastu silmapaistvaim skulptor, ühtlasi ainuke suurmeister sel alal on Bernini
Reisimine muutus selle tagajärjel ohtlikuks. Eesti aladel tekkis puudus kirikuõpetajatest, arstidest jne. Ülikool asutati Tartusse, sest Tartu oli Baltikumi valduste keskpunktiks ning Tartul oli olemas hariduse andmise traditsioon (oli asunud seal ka Jesuiitide gümnaasium). Praktiline töö tehtud J. Skytte poolt. Mõlemasse kubermangu rajati üks gümnaasium: 1630a.Tartusse 1631a. Tallinnasse Gümnaasiumis õpiti palju keeli (ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel). Õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, retoorikat, ajalugu ja loogikat. 1632a. rajati ülikool (ülikoolile oli ainuomane teaduskraadide väljaandmine ja oma autonoomia olemasolu). Gustav II Adolf kirjutas alla ülikooli rajamise ürikule. Tema järgi sai ülikool nimeks Akadeemia Gustaviana. Selleks, et ülikool üldse eksisteerida saaks, oli vaja raha
annaabi.ee 
