Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Kuna linnades oli nende teke raskendatud tsunftide tõttu, siis tekkisid need eeskätt maale (väljaspoole linna piiri igaljuhul). Omalajal oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur. Olid ka telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid. Kirik Oli küll alanud reformatsioon, aga Liivi sõja tõttu osad alad Poola käes katoliikluse taastamine, Poola-Rootsi sõjas samuti keerukas luterlust juurutada, seetõttu luteri kiriku rajamine toimus ikkagi 1630ndatest aastatest, kui valitses pikem rahuperiood Rootsiajal. EM kubermangus oluline roll EM piiskop J. Iheringil. LM-l kindralsuperintendent J. Fischer. Mõlemas kubermangus tegeles kiriku juhtimisega kiriku valitsus konsistoorium. Sel ajal eeldati, et siinsed kirikuõpetajad on käinud ülikoolis ja oskavad eesti keelt, sest rahvuselt olid valdavalt sakslased või ka rootslased. Ühel jumalateenistusel käisid sakslased, teisel kohalikud talupojad see eestikeelne
hiilgeaeg, kuna senised kaubateed olid suletud ning sidemed lagunenud. Siit tingituna valitses tol perioodil suhteline majanduslik langus, mil uusi ehitisi eriti ei püstitatud. Samuti oli tollane ringmüüriga piiratud territoorium 15-16. sajandil juba suhteliselt tihedalt täis ehitatud, selle laiendamiseks puudus aga vajadus ning ka võimalused. Tohutut tööd nõudis tollal ka muldkindlustuste rajamine. Seega on alates 1540ndatest aastatest valitsenud renessanss- ja 1630ndatest aastatel Eestisse jõudnud varabarokkstiil lisanud Tallinna gooti stiilis all-linna väga vähe uutes stiilides ehitisi. Tallinnas on sadade gooti ajastust pärinevate ehitiste kõrval teada ainult kolm renessanss-stiilis hoonet: - 1554 püstitatud Vaekoda Raekoja platsil, mis hävis 1944; - 1583-89 Toompea lossi eeshoovi püstitatud Riigisaalihoone, mis lammutati 18. sajandil; - 1597 kapitaalselt ümberehitatud Mustpeade vennaskonna hoone, mis on ainsana säilinud (seda, tõsi
annaabi.ee 
