sajandi alguses) levis uus monoodiline stiil ka Rooma (tänu Cavalierile, kes oli vahepeal olnud Firenzes), samuti katsetused muusikasse pandud draama vallas (Cavalieri, ,,Hinge ja Keha etendus"), mis olid tänapäeva mõistes nii ooperi kui ka oratooriumi (tegevustik minimaalne, lavastamata või vähe lavastatud) tunnustega. (Oratoorium tuleneb sõnast oratio palvesaal; need olid ruumid, kuhu koguneti palvetamiseks väljaspool jumalateenistust.) Oluliseks muutub ooper Roomas 1620ndate aastate paiku (üks esimesi olulisi Rooma oopereid oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" 1619), ka tänu Barberini rikka aadlisuguvõsa toetusele. Põhiline etenduste andmise aeg oli karnevaliaeg. Roomas kui roomakatoliku kriku keskuses viljeldi ooperit eelkõige rohkearvulise vaimulikkonna ja rikaste aadliperekondade toel. (Siin polnud ka üht keskset õukonda.) Mitmed kardinalid kirjutasid ise libretosid, nende seas oli ka tulevasi paavste
praegu Saksamaal Dresdenis maaligaleriis Gem�ldegalerie Alte Meister. K�esoleval ajal kohtab t�ielikult Bartholom�us Sarburghile omistatud teoseid v�ga harva ning need pakuvad kollektsion��ridele suurt huvi. Peale m�ne erakogu Euroopas leidub neid Amsterdami, Baseli ja Berni muuseumites ning Jegenstorfi ja Oberhofeni losside galeriides �veitsis. K�esolev mehe portree kujutab traditsioonilist poolfiguuri neutraalsel foonil, mille meister maalis 1620ndate aastate aktiivsel loominguperioodil Bernis ja Baselis. Modelli piduliku staatilisuse on Sarburgh ilmestanud tema iseloomujoonte oskusliku v�ljatoomisega. Autor loob veenva karakteri, kelle muhe isikup�ra ja vaatajale suunatud k�nekas pilk annavad edasi ajastu hoiakuid ning provotseerivad lugema selle t�paa�i tagamaid. Portree m�jub mitte �ksnes kui v��ras �ksikisik, kes j��b oma kunagistesse raamidesse, vaid kannab endas ka �ldistust tollasest inimesest,
annaabi.ee 
