jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953. Suurbritannias 3000 m distantsil. Ideaalne jooksutehnika: Ergonoomiline - See tähendab, et võimalikult kiirelt joostes saavutada võimalikult väikese energiakuluga maksimaalselt hea tulemus
kadunud avalikkusest, kuid läinud nö põranda alla, see toimub tänapäeval kaudselt ja delikaatsel moel. Just sellist varjatud eelarvamust on raske piirata ja veel raskem täielikult ära kaotada. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Baumeister R. (Edit) (2007). Encyclopedia of Psychology. Vol 1. Los Angeles, Sage. Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php? f=2&f1=7&f2=1&m=16085&id=16090 (16.06.2015). Reis, H, Sprecher S. (2009) Encyclopedia of Human Relationships. Vol 2. Los Angeles: Sage. Vohs, K. (Edit). (2007) Encyclopedia of Psychology. Vol 2. Los Angeles: Sage. Willis, J., Todorov, A. (2005) First Impressions. Making Up Your Mind After a 100- Ms Exposure to a Face. Princeton university. Psychological Science, Vol 17, No 7, lk 592-598. http://psych.princeton.edu/psychology/research/todorov/pdf/Willis&Todo
annaabi.ee 
