eksisteerimisajaga Oli loomanahku, inimlane teadaolevesimene töövahendite 1,9-250 000a isimese liik, kes täiustamine Aafrikast välja rändas, levides Austraaljasse ja Euraasiasse, moodustades seal erinevaid alamliike Nüüdisinimene e Kõrge laup Valmistas arukas inimene Ajumaht 1600cm3 kunstipäraseid tööriistu, 200 000 a tagasi Hästi arenenud tegeles kujutava arenes Aafrikas. lõuast, kõnevõime, kunstiga 100 000 aastat temast arenes tagasi asus inimene teisetele mandritele Tänapäeva inimene On oma eelastest Sümbolitega keel, Varasemad tulijad pikem ja sihvakam. kultuuri teke, olid nandertallsed Nende kehaehitus osavad kütid, elasid surid välja 30 000 oli koobastes või oma
hminiidid võisid olla need, kellest kuj välja neandertaallased. Euroopas ja Aasias oli levinud neandertaallased. Nime said I leiu järgi saksamaalt Neanderi jõe orust 1856. Skelett leiti peaaegu terviklikult, maetud oli lubjakiviseina orgu , võrdlemisi kõrgele . Neandertallased elasid Euraasias u 200 000 - 30 000 a eKr. Neandertallaste luustiku põhjal hakati tegema rekonstruktsioone. Lühikesed, jässakad ja lühikeste luudega. Kolju ajumaht väga suur, keskmiselt 1600cm3 . Tp inim hulgas leiame väga vähe nii suure ajumahuga inim. Madala laubaga, esiletungivad kulmud, korralik lõuats puudub. Kolju venis tahapoole välja. Neandertallasi kujutatakse metsikuna enamasti . Aines Euroopas neandertallaste kohta vastuoluline. Neandertallaste hulgas oli ka neid , kes tegelesid kannibalismiga. Teatud paikades oli komme, et vanemate kõige püham koht oli laste kõhus. V
Tänu kavalusele oskas karmis kliimas ellu jääda, kavalus oli tähtsal kohal. Nad valmistasid erinevaid tööriistu. Arvatakse, et neist kujunesid välja neandertaallased, kes ilmusid umber 200k aastat tagasi. Esimene neandertaallase luustik avastati 1856 Neanderi jõe orust Saksamaal. Neandertaallased elasid Euroopas umbes 200k-30k aastat eKr. Luustik leiti paekivi murdmisel. Oli hästi jäme ja jässakas, 155cm pikk, ajumaht oli 1600cm3 (tunduvalt suurem kui enamusel tänapäeva inimestest). Kolju kuju oli teistsugune: madal laup, pigem kuklasse arenenud, suur lõualuu. Arvatakse, et kolju oli tagant suurem, et aju sissehingatava külma õhu eest kaitsta. Madal laup mõjutab emotsioone. Neandertaallased olid vägivaldsed, kaklesid palju ja ei suutnud kaua koos olla. Krapina neandertaallased sõid oma liigikaaslasi, võib-olla tegid nad seda mingite rituaalide pärast. Palju on leitud korrapäraste lõikejälgedega luid
annaabi.ee 
