Võitluses kahunistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketserid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu absolutismile. Hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Vaois' dünastia hõrrealiini esindajad. Navarra kuningas Antoins de Burbon ja tema poeg Henri. 1562a. tungis väesalk kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele, mis päästis valla hugenottide ülestõusu. Pärast B. Ususõda sõlmiti 1570a. rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Järgmiseks sammuks vastasseisu lõpetamisel pidi saama Navarra kuninga Henri de Boivrboni ja Prantsuse kuninga õe Margueriti abiellumine. Ööl vastu pärtlipäeva, 24 augustit, 1572a. ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 pulma saabunud hugenoti. Massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaal hugenotid ülestõusuga 1589a. läks prantsuse troon Navarra Henri'le ning alguse sai Bourbor'ide dünastia. Henri lubas usku vahetada
laiendatakse Sigismund Augusti privileeg. Pol väheolulised. 4 veebr 1563 a suri peapiiskop Wilhelm , kes oli eelnevalt juba haige olnud. Tema surma eel hakkas Koadjuutor Cristophia piiskopkonda mängima Rootsi kunings kätte. Poolakad said selle esttada, Crisptoh vangistatakse ja viiakse Poola. Võitlus Liivimaa pärandi eest Põhjamaade 7a sõda, kus Rootsi vastu sõdivad kõik peale Venemaa. Raske aeg. Jätkuvad Poola- Vene sõjad. 1570a puhkevad ka Vene-Rootsi sõjad. Vaheaegadega sõditakse järgnevad 25 a. Sõdade aeg siiski üsna tõsine. Liivimaa on ära jaot nelja suure riigi vahel jaot-Venemaa( Kagu Eesti), Poola ( Ordu ja peapiiskopi ala, ilma riia linnata.Ülem Kuramaast on saanud justkui hertsogiriik ,juid vasallina allub siiski Poola kuningale) , Rootsi ( Tallinn ja Tallinna vahetu ümbrus), Taani( Saared). Moskvalasi pidasid liivimaalased peamiseks vaenlaseks.ALlutamine oli