Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558-1561). Herbert Ligi oli silmapaistvamaid agraar- ja asustusajaloo uurijaid Eestis, 1970–1990 töötas ta Tartu Ülikoolis ning oli alates 1974 üldajaloo õppetooli juhataja. Oma elu jooksul avaldas ta mõningad teosed näiteks: „Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13 sajandi algul“, „Talupoegade koormised Eestis 13. Sajandist 19. Sajandi alguseni“, „Põllumajanduslik maakasutus Eestis 16- 17 sajandil“, jne. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna monograafilist uurimist selle perioodi kohta on vähe. Selles teoses on püütud jälgida feodaalsuhete arengut ja talurahva olukorra muutumist juba 15.sajandi algusest, kuid on ka tehtud tagasivaateid 13-14 sajandisse. Pearõhk on asetatud sellele, milliseks kujunes Eesti talurahva majanduslik ja õiguslik seisund Liivi sõja puhkemise momendiks. Kronoloogiliseks piiriks on valitud orduriigi kokkuvarisemise aasta 1...
Vallutuspoliitika- Ivan IV pidas oluliseks Moskva keskvalitsuse autoriteeti välispoliitika toel tõsta. Alguses vabastati Volga veeteed kuni Kaspia mereni. Edasi jätkati Liivimaa vallutustega(Liivi sõda 1558).Toimus ka juba küüditamisi venemaale.Terror(Opritsnina)- 1565-1572Peale naise Anastassia surma 1560.a muutus Ivan IV joodikuks ja liiderdajaks ning kaotas usu ka oma ustavamategi isikute üle. Tappis ja piinas neid ning tema nõuandjateks said tema joomakaaslased. 1565a. kuulutas ta välja venemaa poolitamise. Neist tähtsaim oli opritsnina kuhu kuulusid edukaimad alad. Opritsninat pidi tsaar valitsema ise koos oma uute opritsnikutega.Opritsnina sõjaväes oli üle 6000 mehe neist neist olid opritsnikud kes kandsid musta ja erinesid teistest, neile oli antud voli teha kõik venemaal, Rüüstada, peksta, vägistada jne. Tsaari käsul korraldati suuri rüüsteretki Pihkvasse ja Novgorodi. Kus tekitati suuri kahjusid See tekitas suuri kahjusid venemaa majanduses
annaabi.ee 
