saavutanud, et seda ei olnud enam võimalik peatada. Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 15241525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa.
13 Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi, missa ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi niisugune raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaid. Tähtsamad reformatsiooniga seotud isikud Martin Luther, Leo X, J. Bugenhagen, P. Melanchton, Friedrich Tark, Karl V. Saksa talurahvasõda 15241525, mille tuumikala ulatus Schwarzwaldist Tüüringini. Vürstivõimu tugevnemine ja rooma õiguse sisseviimine piiras talupoegade kasutusõigusi metsale, heina ja karjamaadele ning veekogudele, nad kaotasid jahi ja kalapüügiõiguse, nende andamid ja koormised aga suurenesid. Soov saada tagasi vanad õigused ning kehtestada jumalik õiglus, andis talurahvasõjale konservatiivse iseloomu
annaabi.ee 
