Missa pidulik jumalateenistus. Usuelu maal. XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik. Kloostrid. Ametliku kirikliku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Usupuhastus e. reformatsioon.Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517aastal Saksamaal. Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523. Kuigi tunnistati Martin Lutheri õpetusi, ei saa me siinseid reformatsioonisündmusi lugeda. Haridus ja kultuur Katoliku hariduselu. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides. Luterliku hariduselu ja eestikeelne trükisõna. 1525 trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat eesti keede.
kus toimus lahind, taanlaste võit(seal said endale lipu) vallutasid kogu põhja-eesti. · Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. · 1227 hävitati Mõõgavendade ordu Saue Lahingus Eestlaste allajäämis põhjused olid elavjõudu vähe, naaberaladega suhted halvad, sõjatehnika ei olnud nii arenenud kui teistel. *reformatsioon liivimaal ehk usupuhastus usupuhastustuse algatas Martin Luther 1517aastal. Liivimaale jõudis uue usu jutlustajad juba 1523.aasatal ja leidsid linnades väga kiirest poolehoidjaid.jutlustati õndsaksaamist ainult Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Munkadele see ei meeldinud et nad nii palju poolehoidu kogusid ja see vallandas ordumeistri ning piiskoppide vahel 1524aastal tallinnas pildirüüste-kirikutes purustati kujusid ja pühapilte, altareid ning reliikviad
annaabi.ee 
