Õigusliku seisuse halvenemine ja pärisorjus: Mõisapõldude harimiseks kasutati tlupoegade tööjõudu ja vahendeid. Tekkis uus koormiste liik teokohustus. 15. saj. teisest poolest juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, nii kujunes välja sunnismaisus kaotati talupoegade liikumisvabadus. Koos teokohustuse kasvuga suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad maksud, mis tõttu paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus. 11.AADLI KUJUNEMINE JA ÕIGUSED VANA LIIVIMAAL Aadli kujunemine: Pärast maade jagamist tuli maaisandatel oma valdused kesaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. Maa kindlustamiseks rajati kiiresti linnused. Linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed ehk lääniaadel, kellel lasuski maa kaitse.
Tp enamasti ei tapetud, kui juhtus, pidid trahvi maksma. Eriti julm mõisnik oli Potock, ke somaenese käega tappis 40 tp, vastutusele teda selle eest ei võetud. Liivimaa ja Eestimaa: · Õigus koguda konkreetiseid ja fikseeritud makse. · Õigus nõuda fikseeritud tasuta tööd. · Õigus otsustada tp oleva maa kasut üle. · Õigus otsustada tp pärandi üle. · Õigus nõuda mujale siirdunud tp tagasi ( sunnismaisus). · Õigus keelata tp relva omada ja kanda(1507a).17 saj keelatud relva isegi omada. Relva võis omada mõisas 2-3 spetsiaalselt selleks määratud kütti. · Omandiõigus tp üle ( Erbbauer).Erbbaueri termin ilmub allikatesse 14 saj. Mõiste ( pärustp), mis esmakordselt on tuvastatud 1417 näitas mitte ainult sunnismaisust vaid ka omandiõiguslikku taotlust tp üle. Sageli seetõttu kuna Erbbaeri mõista osutab eraomanduslikku kuuluvusse on antud tõlkes üle pärisorjusesse, kuidpn kaudne
annaabi.ee 
