Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas, neil on suur μ ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel on väiksem μ ja suurem Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas. Eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse materjale: H 1) Ülipuhas raud: ülisuur μ(1430000 ) ρ , mistõttu püsiva magnetvoo m , väike juhina 2) Elektrotehniline lehtteras: 4% Si, mis suurendab eritakistust, isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid: Fe ja Ni sulamid, paremate omadustega, kallimad 4) Ferriidid: kõrgsageduslikud materjalid, suur eritakistus Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste
Magnetiliselt kõvadel materjalidel on suur Hc (lai hüstereesisilmus) ja väiksem magnetiline läbitavus. Vastavad hüstereesisilmused on esitatud joonisel 4.4. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode, elektromagnetite ja poolide südamikud). Kuna vahelduvas magnetväljas esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu südamikus, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale. 1) Puhas raud. Ülipuhta raua r = 1430000, see on peaaegu suurim võimalik. Tehniliselt puhtal raual ainult 7000. Kuna Fe eritakistus on suhteliselt väike, kasutatakse teda peamiselt püsiva magnetvoo juhina. Vahelduvas magnetväljas on suured kaod pöörisvoolude näol. 2) Elektrotehniline lehtteras. Eritakistuse suurendamiseks lisatakse terasele 4% räni ja südamikud valmistatakse õhukestest lehtedest, mis on üksteisest isoleeritud. Kõige enam kasutatav magnetmaterjal. 3) Permalloidid on Fe ja Ni sulamid
Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas, neil on suur ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max =1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad. 4) Ferriidid kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks.
Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas, neil on suur ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad. 4) Ferriidid kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks.
Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas (joon 13-10a), neil on suur ja väike . Magnetiliselt kõvadel (joon 13-10b) on väiksem , aga suur . Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad. 4) Ferriidid kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks
Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas (joon 11-9a), neil on suur ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel (joon 11-9b) on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad. 4) Ferriidid kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks
domeenide tagasipöördumine algolukorda toimub Karbonüülraud 21000 6,4 aeglasemalt. Kui väljatugevus on muutunud nulliks, on säilunud teatud jääkinduktsioon (remanents) Br, Vesinikus töödeldud 200000 3,2 raud mille kaotamiseks on vajalik teatud vastassuunaline magnetväli tugevusega Hc, mida nimetatakse Puhta raua monokristall 1430000 0,8 koertsitiivjõuks. Vastassuunaline magneetumine toimub kõvera 2 järgi kuni vastassuunalise küllastu- miseni punktis D. Materjali korduval ümbermag- Tabel 3.6. Raua omaduste sõltuvus ränisisaldusest neetimisel saadakse nn. hüstereesisilmus, mille pindala on võrdeline ümbermagneetimisel tekkivate energiakadudega, hüstereesikadudega. Vahelduvas Raua Keskmine Keskmine
annaabi.ee 
