säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas. Reformatsiooni mõju kooliharidusele · Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. Toetasid raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon (pandi vaeslapsi kooli, pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). · 1543 asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. · Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu
säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas. Reformatsiooni mõju kooliharidusele · Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. Toetasid raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon (pandi vaeslapsi kooli, pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). · 1543 asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. · Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu
palju sügavama ja keerukama tegelase, kelleks oli siis lõplikult valitud Jan van Eyck. Mind lummavad kunstnikud, kelle teoste taga on palju rohkem, palju enam, kui esmapilgul tundub. Isegi siis, kui maal esmapilgul tundub lihtne ja üheselt mõistetav. See tekitab huvi ka kunstniku enda vastu ja nii ma otsustasingi uurida, kes on selliste lummavate teoste taga. 2. Elulugu Jan van Eycki elust on üldiselt vähe teada. Ta sündis 1390. aastal Maaseickis. Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks. 1425. aastast kuni oma surmani(1441) oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ning kammerhärra. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud Isabella kätt paluda. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama-töötama Brüggesse
Referaat teemal: Jan van Eyck Koostaja: Kersti Jurtom 2011 Jan van Eycki(Johannes de Eyck) elust on üldiselt vähe teada. Ta sündis 1390/95. aastal Põhja Belgias Maaseickis ning suri 9. juulil 1441. aastal Brügges. Maeti Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. Jan on Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja, see on puht-flaami koolkond, mille peamiseks keskuseks oli Brügge. Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Haagis Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks. Dokumentides on mainitud, et 15. maist 1425. aastast kuni oma surmani oli ta peale John Bavaaria surma Burgundia hertsogi Philippe III Hea õuemaalija ning kammerhärra Lille`is. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia 1428-1429 Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud 1428.aastal Lissabonis Isabella kätt paluda
annaabi.ee 
