purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale nõrguma. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem ka Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu 8.sajandi alguses. Paberit hakati massiliselt valmistama Euroopas 1380ndatel aastatel. Eestis hakati paberit valmistama umbes 1667. aastal. Paberi valmistamine. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti keldrisse lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega
- Harju värav linna lõunaküljel, mis asetses umbes praeguse Tallinna Ärikeskuse ja Tallinna Panga hoonete vahel Harju tänaval (pole säilinud); - Nunnavärav all-linna lääneküljel Toompea all praegusel Nunne tänaval, mis paiknes umbes praeguse poolelioleva hotelli "Imperial" kohal (pole säilinud); Peale selle asetses linna Toompea poolses küljel kaks vaheväravat, kuid need ehitati koos Toompea- poolse vahemüüriga mõnevõrra hiljem: - Pika jala väravatorn rajati 1380ndatel aastatel ning ta asteseb all-linna Toompeaga ühendava kallaktee Pika jala all-linna poolses otsas ning on säilinud tänini; - Lühikese jala väravatorn, asetseb jalakäijatele mõeldud Lühikese jala Toompea-poolses otsas. Torn rajati 1450ndatel aastatel ja on ümberehitatuna ning 1980ndatel aastatel restaureerituna säilinud tänini. Linna esialgne müür oli 14. sajandil umbes 5 m kõrge ning 1.5 m paks. Müüri kaitsekäik toetus algul
annaabi.ee 
