tagasi koju. Noormees lubab, et on varsti tagasi, aga ei midagi. Hiljem saab naine teada, et mees on abiellunud. Boccaccio ongi neid tundeid kujutanud. Hiljem saab teada, et ei olegi abiellunud, vaid pidas hoopis armukest. Fiammetta on eriti õnnetu. Kui enne oli kujutatud naisi kui jumalannasid, siis nüüd hakati kujutama naisi reaalselt. Dante, Petrarca ja Boccaccio kohtuvad. Boccaccio tegeles ka ise antiigi uurimisega, kuid ei saavutanud midagi erilist. 1350ndatel aastatel kirjutas suurteose ’’Dekameron’’, mis annab hea ülevaate erinevatest ühiskonnakihtidest. Tegu on raamjutustusega. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis.
Fiammetta jääb ootama, igatseb, unistab, meenutab. Lõpuks on kuulda, et ta olevat abiellunud. Fiammetta on seda kuuldes murtud. Peagi saab ta teada, et noormehel on abielu kõrvalt armuke. Lootus, et ta Fiammetta juurde tagasi pöördub, on väga väike. Kui enne oli naisi ülistatud, siis Boccaccio kirjutas naisest kui mõtlevast, tundvast ja reaalsest inimesest. Petrarca ja Boccaccio said kokku. Pidas nii Petrarcat kui Alighierit oma iidoliteks. 1350ndatel kirjutas Boccaccio „Dekameroni“. Tegu on raamjutustusega (keegi jutustab, jutustuse sees algab teine jutustus). Noored inimesed lähevad maale, et pääseda katkust ja surmast. Et oma aega huvitavamalt veeta, otsutavad nad teema ja hakkavad jutustama lugusid. Iga päev räägib keegi ühe jutu, siis kommenteeritakse. 14. Humanism ja reformatsioon Humanism Renessansi ajal levis humanism. Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid