*Tuli maksta kirikukümnist ning kohaliku preestri ülalpidamismaks Keskaja algusel tekkisid eestisse ka linnad. Linnal pidi olemas linnaõigus. Tekkisid enamasti 13. sajandi Eesti keskaegsed linnnad: 1)Tallinn 2)Narva 3)Haapsalu 4)Tartu 5) Rakvere 6)Vana - Pärnu 7)Viljandi 8)Paide 9)Uus-Pärnu JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS peamine allikas. liivimaa noorem riimkroonika, mille autor on B. Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester. Kroonika oli saksa keeles, pandi kirja samal ajal kui ülestõus toimus - 1340ndate keskel. Originaal pole säilinud, ta on säilinud ümberkirjutatud kroonikates, nt B. Russoni kroonika. Olukord enne ülestõusu: Ülestõus puhkes põhja-Eestis, mis oli Taani valdustes. Taani tahtis oma alad Põhja- Eestis maha müüa. Ta tahtis müüa sellepärast et: 1) sest ta ei suutnud siinseid vasalle ohjeldada 2) tulu läks Hansa Liidule ja Taani tulud idakaubanduses vähenesid. *Taanil oli olemas eelkokkulepe Orduga, et Ordu ostab alad ära. Ordu oli huvitatud ostmisest. 1341
keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivimaal kuni aastani 1378. Mõõgavendade Ordu ehk Kristuse Sõjateenistuse Vennad (Fratres milice Christi) on Eestimaa piiskopi Theoderici poolt 1202 aastal asutatud vaimulik rüütliordu. Sümboliks
annaabi.ee 
