Tuleb vaadata, kas subjektid on olemas. Kui ühte subjekti tegelikult olemas ei ole, siis õigussuhet ei ole. Vastus: õigussuhe puudub. 4.Tuleb välja tuua õigussuhte sisu kellel on õigused ja kellel on kohustused. 5. Kui küsitakse midagi omandi kohta, siis tuleb lähtuda abstraktsiooni printsiibist. Kui omandi kohta midagi mainutud ei ole, siis seda ei kasutata. Tsiviilseadustiku üldosa seadus : https://www.riigiteataja.ee/akt/13334839 RIIGIKOHTULAHEND OLEMAS!! Tsiviilõigussuhe - Õigussuhte kolm elementi : 1.subjekt-isikud, kes õigussuhtes osalevad (õigussuhtes osalevad subjektid on pooled) ALATI 2 SUBJEKTI !!!!! Õigussuhtesse mittepuutuvaks isikuks nimetatakse kolmandaks isikuks ühekülgne nt laenusuhe( võlgnikul kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal õigus saada laen tagasi mitmekülgne nt ost-müük ( müüjal kohustus anda kaup ja õigus saada raha, ostjal õigus saada kaup ja kohustus anda raha ) 2
Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks-Code Civile-(algus 1800)Romaani õigusperekond Saksa tsiviilseadused-BGB- (algus 1900)-Germaani õigusperekond Eesti ajaloolised õigusallikad: Balti eraseadus (Tsiviilseadustiku eelnõu, nb! pole allikas) !!! Vene NFSV tsiviilkoodeks Eesti NSV tsiviilkoodeks Tsiviilseadustiku üldosa seadus (1992) TSÜS !!! Tsiviilseadustiku üldosa seadus : https://www.riigiteataja.ee/akt/13334839 Par.3 !Tõlgendamismeetod : grammatiline-lähtub sõnade tähendusest teleoloogiline- objektiivne- normi mõttekohane tõlgendamine(nt tapmine) süstemaatiline-tõlgendamine normi asukoha v süsteemi järgi (nt füüsiliste isikute par.) ajalooline-ajaloolise seadusandja tahtest lähtuv !! üld ja erisätte tõlgendamismeetod - vajalik siis kui kaks normi räägivad sama asja kui meil on kaks sama olukorda, siis rakendame erisätet. Par.4 !Analoogia