. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta Austraalia 4,6 5 81,9 1,77 Rahvaarv Austraalias pigem kasvab. Kuna sündimus on palju suurem, kui suremus. Riiki tuleb sisse ka palju uus inimesi, mis samuti kasvatab rahvaarvu. Kui võrrelda riigis ja maailmas
2. Leetjad mullad KI 97000 ha e. 2,4% Levik paralleelselt Ko-ga, lessiv+savist., harit. 68000 ha e. 6,3% - profiil A-E-Bt-C, lähtekivim vähem karbonaatne, kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefi mad. elementidel, ajut. liigniisked, harit. maadena vajavad valikulist kuivendust; metsana parasniisked. a) Gleistunud leostunud mullad Kog 131000 ha e. 3,3% profiil: A-Bmg-Cg harit. 51000 ha e. 4,8% b) Gleistunud leetjad mullad KIg 160000 ha e. 4, 0% profiil: A-Eg-Btg(Bmtg)-Cg harit. 77000 ha e. 7,2% MKT: sinilille (kuuse-lehtpuu segamets), metsa boniteet Ia-II Kahkjad (näivleetunud) mullad LP Välja kujunenud klassikalisel kahekihilisel lähtekivimil l...sl/ls, sl/s. - tavaliselt karbonaadivaene, võib kihiseda 1 m sügavamal - profiilis ajutiselt ülavett, Fe3+ taandub Fe2+, osalisest tagasihapendumisest roosteplekiline.
leivavabrik. Üldiselt jäi toiduainetetööstus siiski üsna madalale arengutasemele. Uute tööstusev-te ja harude rajamine tähendas ük sotsiaalse struktuuri muutumist. Tööstustööliste arv kasvas väga kiiresti. Tööstustöölisi Eestis 1885 10000, 1900 19 24000, 1914 46000, 1916 50000. Tallinna elanike arv: 1897 59000, 1914 131000, 1917 159000. Tööstusettevõtted peamiselt Vene kapitalil, II kohal väliskapital (Briti, Sa, Pr), III kohal kohalik baltisaksa kapital, alles siis eesti rahvuses ev-d (Tartu telefonivabrik, linavabrikud, Rakke vabrik omanik Kaddak, Viljandis tuletikuvabrik omanik Pohl). Eesti seega üks enam arenenud tööstuspiirkondi Vene impeeriumis. Samas oli suure osas tegemist võõrkapitaliga. Eesti ja ilmasõda (I MS) Arnold Takkin "Eesti I maailmasõja aastail" 1961
annaabi.ee 
