Prantsusmaa kangelaslaulud 12. sajandil on Prantsusmaa kujunenud vaimse elu alal juhtivaks maaks. Teaduslikus elus seisab Pariisi ülikool euroopas esikohal, juhtivaks kujuenb Prantsusmaa ka kirjanduses. Prantsuse kangelaslaulud on kujunenud ballaadilaadsestest lauludest. Säilinud on umbes 80 suurt laulu, nende pikkus kõigub 1000 värsist kuni 18 000. Enamik neist on loodud kümnesilbilistes värssides, hilisemates esineb ka aleksadriin- 12silbiline värss, tsesuuriga pärast 6. silpi. Ladina luule eeskujul jagunevad laulud ebavõrdse arvuga stroofideks, mis on omavahel soetud assonantsi ja lõppriimiga. Laule kandsid ette zonglöörid lauldes ning deklameerides. Laule saadeti vielle- nimelisel keelpillil. Traditsiooniliselt jaotatakse prantsuse kangelaslaulud kolme sarja. Tähtsaim- kuninga zest koosneb 14st laulust, milles jutustatakse Karl Suure sõjaretkedest. Sarja keskne teos on Rolandi laul
Nad tahtsid esteetiliselt kõrgtasemelist luulet, hakati viljelema uusi kirjandusvorme, mida tolleaegne pratsusmaa ei tundnud. Rahvuslik luule jäi kõrvale (rahvaluule). Oli varajane teadlik toiming, olid väga radikaalsed, matkisid luules ladina keele lausestust. Prantsuse keel ladina keele eeskujul. Kuid niisugused radikaalsed uuendused läbivad väga harva rahva igapäevakeelde. Bellay eestvedamisel toodi esile aleksandriin 12silbiline värss, mis on poolitatud tsensuuriga (väike paus), paarisriimid. Seda on hiljem kasutanud ka pratsuse draama, ning sellest sai üheks kasutatumiaks vormiks prantsusmaal. Ronsard matkib antiigi kirjnikke. Tema sonetid on kõige kuulsamad, sest ta toob sisse ka mingisuguse filosoofilise erinevuse. On palju maisem, ei ole platoonilisust ja õhkamist. Kõik teised tahtsid millegipärast Petrarca moodi kirjutada, aga Ronsard mitte. Armastuse reaalsem pool. Kutsub üles
annaabi.ee 
