Tihti jätan asjad viimasele minutile, mille tõttu võib töö tõsiselt kannatada. Proovin alati tähtaegadest kinni pidada ja soovin kellaajaliselt õigel ajal esitada, kuid seejuures võin tehtud töö pealiskaudselt läbi lugeda ja mitte märgata rumalaid vigu. Kiirustamise tagajärjel võivad mul tekkida väga pikad liitlaused. See teeb lugejale lause mõttest arusaamine keeruliseks ning lause alguses esitatud mõte võib ära kaduda. Näiteks 12ndas klassi kirjandis kirjutasin: ,,Kui praeguste 14-22-aastaste inimeste vanemad olid samas vanuses iseseisvamad, egoistlikumad ning üritasid ise eesmärke saavutada, siis 2009.aastal tehtud uuring 15-29-vanuste seas näitas teistsuguseid tulemusi, mida võib pidada tänapäeva noorte üheks suurimaks probleemiks." Arvan, et korrektselt peaks seda lauset kindlasti poolitama, lõpetades esimest lauset sõnaga tulemusi. Kahjuks sellist tüüpi
Õigusallikad Eesti õiguskorras 7. oktoober 2008. a. 8:21 Rahvusliku õiguskorrapüramiid - konstrueeritud põhiseaduse põhjal. Hea kujutis meie süsteemis, sest ta näitab, et allikad ei ole juhuslikus kohas. Tuleneb EV põhiseadusest. Õiguse allikate kohta Eesti õiguskorras kasutatakse tähistust 'õigustloov akt'. See termin tuli Eesti õiguse terminoloogiasse käibele koos EV põhiseaduse sünniga, 1992. aastal, mil juunis põhiseadus vastu võeti. 12ndas ptk'is leiamegi õigustloova akti. Õiguskantsler peab teostama järelvalvet õigustloovate aktide üle. Kuid milline on siis õigustloov akt? 90ndate algul valitses kaks vaadet: I Õigustloov akt on nii õigusnormi sisaldav (e õiguse üldakt) kui ka üksikakt - õigusnormi mitte sisaldav, kuid õigusnormi akti alusel vastu võetud II Saab olla ainult õiguse üldakt Tänapäeval loetakse siiski üldakti. Kui õigusakti nimi on seadus, on ta kindlast õigustloov akt
annaabi.ee 
