Analüüs Wikmanni poisid. Jaan Kross Getter Angerjärv 12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
i môju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 - jänes ja N2 - pôder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (môlemal), siis on nad ajas stabiilsed. Kui dN/t = 0, siis K1-N1-12N2 = 0 graafik: N1 = K1 - 12N2, kus N1 = y, K1 = b ja ülejäänd = -ax. Nullkasvu isokliinid: Kui N2 = 0, siis N1 = K1, kui N1 = 0, siis N2 = K1/12. Neid kahte Ni punkti ühendav joon on nullkasvu isokliin. Stabiilse kooseksistentsi tingimused: K2/21 > K1 ja K1/12 > K2 K1 > 12K2 ja K2 > 21K1. Plus veel: liigisisene konkurents peab ületama liikidevahelise konkurentsi. 19. Kisklus. Lotka-Volterra vôrrandid, süsteemi kiskja-saakloom dünaamika. Kisklus - populatsioonide vaheline interaktsioon, kus üks osapool saab kahju ja teine kasu. Osapooled ei ole omevahel intiimselt seotud. Näkitsejad e. grazers - ei tapa, aga söövad siit-sealt (herbivoorid). Kiskja-saaklooma vôrrandsüsteem: 1) dN/dt = rN-a'PN; 2) dP/dt = a'PN - qP. Tähistused: a' -
pop.i mõju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 jänes ja N2 põder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (mõlemal), siis on nad ajas stabiilsed. Kui dN/t = 0, siis K1-N1- 12N2 = 0 graafik: N1 = K1 12N2, kus N1 = y, K1 = b ja ülejäänud = -ax. Nullkasvu isokliinid: Kui N2 = 0, siis N1 = K1, kui N1 = 0, siis N2 = K1/12. Neid kahte N-i punkti ühendav joon on nullkasvu isokliin. Stabiilse kooseksistentsi tingimused: K2/21 > K1 ja K1/12 > K2 K1 > 12K2 ja K2 > 21K1. Plus veel: liigisisene konkurents peab ületama liikidevahelise konkurentsi. 19. Kisklus. Lotka-Volterra võrrandid, süsteemi kiskja-saakloom dünaamika. Kisklus populatsioonide vaheline interaktsioon, kus üks osapool saab kahju ja teine kasu. Osapooled ei ole omavahel intiimselt seotud. Näkitsejad e. grazers ei tapa, aga söövad siit-sealt (herbivoorid). Kiskja-saaklooma vôrrandsüsteem: 1) dN/dt = rN-a'PN; 2) dP/dt = a'PN qP.
annaabi.ee 
