ajendiks oli Jeruusalemma langemine moslemite kätte. Euroopast oli kolm monarhi: Friedrich I Barbarossa(saksa-rooma riigi keiser.)Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II August. Sõda lõppes jälle ebaõnnestumisega, olulise tulemuseta. Kristlased said õiguse kolme aasta väletel Jeruusalemma külastada. IV Ristisõda 1202-1204a. Selle käigus 1204a. Ristisõdijad rüüstasid põhjalikult Konstaninoopoli. Loodi Ladina keisririik, mis eksisteeris kuni 1261a. Laste ristisõda ei lähe ametlikult arvestusse. Nad tahtsid ületada Vahemere jala, kuidagi said üle Vahemere, aga ei läinud hästi ja enamus lapsi müüdi orjusesse. V Ristisõda 1217-1221a. Ellukutsuja oli paavst Honorius III ja eesmärk oli vallutada Damietta(Egiptus, Niiluse jõe suudmes) ja vahetada see välja Jeruusalemma vastu. Damietta küll vallutati ajutiselt, aga siis piirati ümber ja lahti lasti sellest. Tulemuseks jälle 0 VI Ristisõda 1228-1229a
alade kaotamisele vastati teise ristisõjaga. 1147-1149a osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III. Sõda ebaõnnestus täielikult. III ristisõda toimus 1189-1192a. Osalesid saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Sõda ebaõnnestus. IV ristisõda Sõda toimus 1202-1204. Ristisõdijate vägi läks Veneetsia soovil hoopis Konstantinoopoli alla. Konstantinoopol vallutati. 1261a õnnestus bütsantsi keisril ristisõdijad oma aladelt välja tõrjuda. Kokku toimus 8 ristisõda. Ristisõdade tagajärjed Pühamaa jäi muhhameedlaste kätte. Ida- ja läänekristlus on tänapäevani eraldi Itaalia kaubalinnad suurendasid kaubandusest saadavaid kasumeid 2.5 Aadel Keskajal eristati kolme seisust: vaimulikud (kõige tähtsamad) aadlikud talupojad Aadlike rahuaegseks ülesandeks oli kohtu mõistmine.
annaabi.ee 
