Kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad. Kuid miks siiski eelistavad inimesed kogu maailmas oma vara hoida kõige enam rahas? 1.2. Eesti raha ajalugu Iidsetel aegadel kasutati Eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu (ehteid, loomanahku, relvi jne). Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265. aastast. Tõenäoliselt vermiti münte aga juba 1250ndatel aastatel. Ajaloomuuseumi numismaatikakogus säilitatakse münte, medaleid, zhetoone, paberraha ja väärtpabereid. Esiletõstmist väärivad viikingiaegsed hõbeaarded Maidlast ja Koselt (11.–12. sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt, Skandinaaviast, Venemaalt. 13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha.
3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid,vankreid jm, Need laenati talupoegadelt,vastutasuks anti võlakiri.Neid hakati kasutama maksevahenditena. Paberraha leiutati Hiinas 11(7) sajand. Krediitraha-(laen) raha, mis põhineb usaldusel. Ei ole tagatud väärismetalliga. Esimene klubikaart(maksekaart) 1950aastal, krediitkaart 1951a-NY Franklin Nationa Bank poolt. 4. Raha omadused Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne
annaabi.ee 
