Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a
ida poole, ilmalikud lääne poole. Palju aadlikke ja linnakodanikke laskis end parema hingeõnnistuse lootuses kloostrite juurde matta. /Tamm, lk 119-123/ Kloostrid toimisid ka haiglatena, kus osutati tolle aja kohta väga head arstiabi. Haigetoavend võis olla ka majandusmõisas, selline oli olemas nt Kärknale kuuluvas Albu majanduskeskuses. /Markus 2009, lk 10/ 2. Klooster või kloostrimõis? Gotlandi Roma kloostri tsistertslased said 1220ndatel aastatel suured maavaldused Ida-Harjumaal. Nende valduste haldamiseks oli praeguse Kolga koha peal Roma kloostri majanduskeskus kuni aastani 1519, mil klooster oma maavaldustest siin loobus. Seega oli Kolga vahetpidamata ühe koha peal tegutsenud kloostrimõisadest Eestis üks kõige pikaealisematest - ligi 300 aastat. Tsistertslaste Roma (Gutnalia) klooster Gotlandil, foto infotahvlist.
annaabi.ee 
