september 1995 4 jaanuar 1996. Uuring sisaldas kolme küsimust, mis püüdsid dubleerida Kellerti poolt 1978 aastal kasutatud küsimusi. (Heberlein ja Willebrand 1998) Kolm küsimust ning vastusevariandid tõlgiti rootsi keelde. Need küsimused edastati Statistics Swedenile, valitsusasutusele, mis vastutab statistika kogumise eest Rootsis, lisamiseks kirja teel saadetavasse kvantitatiivsesse (omnibuss) uuringusse, mis viidi läbi 1997 aasta kevadel. Küsimustik postitati 1200le kõigi 18 74 aastaste hulgast juhuslikult valitud inimesele. Lõplik vastus tuli 69,3 %lt, peale seda kui tehti telefoniga meeldetuletus 20 osadele mittevastanutele. Need protseduurid tõid sisse 820 täidetud uuringut. (Heberlein ja Willebrand 1998) Rootsi Statistikaameti töötajad muutsid nii küsimuste järjestust kui ka ,,puhkuse ja liha" küsimuse sõnastust. Algselt esitatu küsis arvamust põtrade, hirvede ja metskitsede puhkuse
on arv, mis näitab, mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu samaks jäädes. Püsiv e konstantne mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka tatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju. Nt. Firma töötajate arv kasvab 10lt 12le ning kapitali kogus 50lt 60le ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000lt 1200le tükile, on tegemist konstantse mastaabiefektiga. (tootmisteguri 20%line kasv tõi kaasa kogutoodangu 20%lise suurenemise. Kasvav mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem. Kahanev mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem.
annaabi.ee 
