Mitmesugused militaarsed relvasüsteemid kasutavad GPSi, et jälgida potentsiaalset maa-ala ja õhu sihtmärke, enne neid vaenlaseks (ohtlikuks) tembeldamist. Need relvasüsteemid mööduvad sihtmärkidest, lubades kaasa haarata täpseid vaenlaste koordinaate. Sõjaväe lennukid kasutavad GPSi, et leida sihtmärke. Raketi ja mürsu juhtimine: GPS lubab täpset sihtmärgistamist erinevatel sõjarelvadel. Sisseehitatud GPS vastuvõtjad peavad vastu kiirendustele kuni 118km ruutsekundis ja neid kasutatakse näiteks 155 millimeetristes suurtükkides ehk haubitsates. Otsimine ja päästmine: allalastud pilootide asukohta on kerge ja kiire määrata kui nende positsioon on teada. Luure: Patrullide liikumist saab jälgida lähemalt. 8) GLONASS Vene Globaalne Navigatsiooni-Satelliidi Süsteem, mis on alternatiiviks GPS-ile. Süsteemis on 24 satelliiti, mis asetsevad orbiidil 19100 km kõrgusel, tiirlemisperioodiga 11 tundi ja 15 minutit
potentsiaalset maa-ala ja õhu sihtmärke, enne neid vaenlaseks (ohtlikuks) tembeldamist. Need relvasüsteemid mööduvad sihtmärkidest, lubades kaasa haarata täpseid vaenlaste koordinaate. Sõjaväe lennukid kasutavad GPSi, et leida sihtmärke (näiteks relvakaamera video Iraagis näitab kuidas see töötab). Raketi ja mürsu juhtimine: GPS lubab täpset sihtmärgistamist erinevatel sõjarelvadel. Sisseehitatud GPS vastuvõtjad peavad vastu kiirendustele kuni 118km ruutsekundis ja neid kasutatakse näiteks 155 millimeetristes suurtükkides (haubits). Otsimine ja päästmine: allalastud pilootide asukohta on kerge ja kiire määrata kui nende positsioon on teada. Luure: Patrullide liikumist saab jälgida lähemalt. NATO kasutab idapikkuse ja põhjalaiuse edastamiseks tuhandike ja kilomeetervõrgustiku baasil. Miks kilomeetersüsteemis? See vähendab tunduvalt eksimust andmete edastamisel ja nende vastuvõtmisel
annaabi.ee 
