praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Järeldus · Kasvuhoonegaaside mõju atmosfäärile negatiivne, sest kasvuhoonegaasid on suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. · Kasvuhoonegaasid põhjustab Maa keskmine temperatuur tõus. Viide ·http://foodweb.ut.ee/Sonastik_187.htm?word=Kasvuhoonegaasid ·http://www.annaabi.com/Mis-on-kasvuhooneefekt-m61836.html ·http://www.annaabi.com/Kasvuhooneefekt-m26679.html ·http://www.envir.ee/1147506 ·http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.htm ·http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhoonen%C3%A4htus ·http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%BA %D0%BE%D0%B2%D1%8B%D0%B9_%D1%8D%D1%84%D1%84%D0%B5%D0%BA %D1%82 Pildid: ·http://www.keskkonnainfo.ee/pics/47.jpg ·http://www.envir.ee/1147506
Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk
See vähendaks mingil määral kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi õhkupaiskamist. See aga tähendaks, et kasvuhoonegaase, mis tekitaks kasvuhooneefekti oleks vähem ja probleem muutuks väiksemaks. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/osoon.htm http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhoonee http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.htm http://www.envir.ee/1147506 http:// www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3609/Kasvuhooneefekt-ja-kasvuhooneg
on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Nn inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil ja tõusis hüppeliselt 20. sajandi 50ndatel aastatel. Aalikad: http://eprints.tktk.ee/128/2/paikesekiirgus/pikesekiirguse_neeldumine_atmosfris.html http://www.envir.ee/1172260 http://www.envir.ee/1147506 http://koolielu.ee/waramu/view/1-77615286-1275-40b2-8323-ee03b1e86901
osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale.“ (http://www.envir.ee/1147506) Kasvuhooneefekt on tegelikult looduses normaalne nähtus, aga suurem probleem tekib siis, kui sellesse sekkub inimene. See on halb siis, kui inimene põletab fossiilseid kütuseid, raiub metsi, harib põlde ja kasvatab loomi. Kui kasvuhooneefekt puuduks ja soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis oleks kogu maakera kaetud jääga ning elu siin oleks võimatu. „Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu
* Kasvuhooneefeti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsinikdioksiidi suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). * Nn inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil ja tõusis hüppeliselt 20. sajandi 50ndatel aastatel. (Keskkonnaministeerium. Kasvuhooneefekt. http://www.envir.ee/1147506. (2012, 2 veebruar).) 20 3.2. Kasvuhoonegaasid Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoreeritud gaasid ehk f-gaasid. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt
annaabi.ee 
