näljahäda. (1840. aastal) Tsartistlik liikumine Tsartistide eesmärk oli saavutada üldine valimisõigus. Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Tsartistid nõudsid uut parlamendireformi. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mis oleks muutnud tõeliseks rahvaesinduseks Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpus. 1847. aastal sätestati 10tunnine tööpäev. Rahva Harta" põhipunktid (1838): üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast Igaaastased parlamendivalimised Tasu maksmine saadikutele Salajane hääletamine Võrdsed valimispiirkonnad Varandusliku tsensuse kaotamine Riigivõimu autoriteedi kasv Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal kuni 1901. aastani) Tugevamaks muutus täidesaatev võim. 1841
iseseisvust tunnustama. 1832 Konstantinoopoli leping. Kreeka oli majanduslikult väga mahajäänud. Kreeklased hakkasid rändama Venemaa kolooniatesse. 12. jaan 1848 REVOLUTSIOON Viini kongressi tulemus. SB revolutsiooni polnud, selle eest seal töölisliikumine, mis oli konstitutsiooniline. 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) 10tunnine tööpäev, laste tööjõu kaotamine, vabakaubandusele minek jne. Nõudis parlamentaarseid ja demokraatseid õigusi, et kaotataks foodid parlamendis, võrdsed, valmisdistriktid jne. Parlament lükkas kõik nõudmised tagasi. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Muud nõudmised jõustusid hiljem. Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid
annaabi.ee 
