2. Sõjategevus Põhjasõja ajal: - Põhjasõda algas 1700 talvel, kui Saksi väed alustasid üle aasta kestnud edutut Riia linna piiramist. 1700 suveks sundis Rootsi vägede edu sõjast välja astuma Taani. - 1700 sügisel jõudis sõjategevus ka Eesti pinnale. Oktoobris alustati Vene vägede poolt Narva linna piiramist ning rüüstati Virumaad. Sellises olukorras maabus Rootsi kuningas oma ~10tuhande mehelise armeega Pärnus ning liikus pärast lühikest luureretke Riia alla päästma piramisrõngast suuremas ohus olevat Narva linna. - 19.novembril 1700 toimus Narva linna all Rootsi ja Vene vägede vahel Narva lahing, milles 3 korda väiksem Karl XII armee lõi ~30tuhande mehelist Vene väge. Rootslaste kätte langes peaaegu kogu Vene suurtükiarsenal ning enamus välismaalastest Vene ohvitsere jooksis
*Hernhuutlaste liikumine ehk vennaste liikumine esimene vennastekogudus loodi Saksamaal. 1730Aasta algul toodi hernhuutlikud ideed Eestisse ja siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Pidasid tähtsaks usuvagadust, Alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endale palvemaja. Kõige hooksaim liikumine toimus Saaremaal. Juba kümne aasta vältel oli kogunenud üle 10tuhande liikme. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida. Herhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusutamise lõpuleviimisele. Päevikute ja kirjavahetuste pidamine vennasteliikumises pakkus eestlastele indu kirjutamioskuste omandamiseks. vennastekogudus andis tõuke koorilaulu ja hiljem ka puhkpillimuusika levikule. Jakobson, hurt ja villem reiman olid pärit herhuutlikest perekondadest. Pilet nr11
annaabi.ee 
