Mõõkvaalad Mõõkvaal, tuntud ka kui mõõkdelfiin on kõige suurem delfiiniliik. Ta on ümara peaga ja must-valge mustriga. Täiskasvanud isasloom võib kasvada kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 10 tonni. Suur seljauim võib isase mõõkvaala puhul ulatuda 2 meetrini. Suurema osa kehast moodustavad lihased, mis teevad tast maailma kiireima mereimetaja. Tema sööstude kiirus võib ulatuda kuni 56 km/h. Mõõkvaal elavab 5 10nest loomast koosnevas parves. Ta toitub kaladest, kalmaaridest ja isegi vaaladest, kes on tast kuni kümme korda suuremad. Nt: küürvaal. Ta on tuntud ka nimega mõrtsukavaal, kuid inimesi ta ei söö. Looduslikke vaenlasi tal pole. Nad on pikaealised - emased võivad elada kuni 90 aastaseks, kuid paljunevad aeglaselt. Järglasid saavad üle 8 aasta. Inimtegevus Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse
Film on saanud palju negatiivset kui ka positiivset kriitikat, kuid isiklikult mulle see film väga ei istunud, vaatamata sellele, et Andrus Kivirähki raamat “Rehepapp ehk November” on üks mu lemmik raamatuid. Enne kui hakata üldse rääkima täpsemalt filmist, tuleks mõelda filmi lavastajale. Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B. , kus Sarnet töötab ei ole ma varasemalt mitte kunagi kuulnud. Nii, et julgen väita, et Sarnet ei ole eriti tuntud nägu kuid nüüd oma uue filmiga “November” sai ta väga palju tuntust juurde. On teada ka fakt, et filmi esilinastusel käis ka Eesti Vabariigi president Proua Kaliulaid isiklikult vaatamas, mis omakorda sai palju tähelepanu soitsaalmeedias
Enda purjujoomine on teatud vanuse hulgas saanud lausa trendiks ja ilma alkoholita ei plaanita ühtegi kokkusaamist või pidu. Me võime isegi öelda, et meie ühiskond on alkoholiseerinud. Kuid see ei ole asi, mille üle me võiksime uhked olla. Vastupidi, riik ja inimesed peavad leidma viisi, kuidas alkoholi tarbimist vähendada. Praeguseks on riik kõige rohkem tähelepanu pööranud alkoholi müügiaja piiramisele. Eestis on lubatud alkoholi müüa kella 10nest hommikul kuni kella 20ni õhtul. See kindlustab selle, et inimesed peavad endale teadutama enne pidu, kui palju mõnujooki nad tarbivad ja selle varem valmis varuma ning õhtul ebakaines olekus ei ole neil enam võimalust alkoholi juurde ostma minna. See paneb mõningad piirid tarvitavatele kogustele, kuid ei hoia ära vägijoogi pruukimist. Kõige suurem probleem meie ühiskonnas on alkoholi tarbivad noored. Alla 18-aastastel noortel on seadusega alkoholi tarbimine keelatud
nimetusi, milledele tal on õigus. Eetika tähtsus meie elus on väga oluline ja mängib suurt rolli meie elus, kui me tahame elus kuhugi jõuda. Eetika näitab ära kuidas, kus ja millises seltskonnas mingil viisil käituda ja kuidas mingist olukorrast välja tulla nii, et see oleks nii seaduslik kui ka eetiline. (Kokku 306 sõna) III. Eetilise juhtumi analüüs: 1.Kirjelda mõnda juhtumit, kus esineb eetilisi probleem? Näiteks otsid töökohta, töökohale kandideerib 10 inimest, nendest 10nest inimesest(4 saavad tööle), kolm on ülemuse poja tuttavad, ülemus otsustas võtta need poja tuttavad tööle. 2. Milles seisneb eetilise valiku probleem/dilemma olemus ?- Olemus seisneb selles et sul tuleb teha valikuid ja valikute tegemisel otsustada kas see oli nüüd eetiline või mitte ja kui palju see on üldse eetiline ja kas antud olukord kuulub eetika alla. Dilemma ongi see mis paneb sind kahevahel mõtlema, nt kas teenida
duslikus «testamendis» märgib: «Kõigest, mis ma olen kirjutanud, kehtivad ainult raamatud «Otsus», «Kütja», «Metamorfoos», «Karistuslaager», «Maa-arst» ja jutustus «Näljakunstnik».» Kõik need on kas novellid või novellikogud. Kõik need on 2002. aastal ka eesti keeles ilmunud. Novell «Otsus» on Kafka üks esimesi teoseid üleüldse. Selle valmimist on kirjanik ise kirjeldanud nii: «Selle loo «Otsus» kirju- tasin ma 22. ööl vastu 23ndat ühe hooga kella 10nest õhtul kella kuueni hommikul. Suutsin vaevalt istumisest kangeks jäänud jalgu kirjutuslaua alt välja tõmmata. Kohutav pingutus ja rõõm, kuidas lugu minu ees arenes, kuidas hoovus mind edasi viis. Mitu korda sel ööl kandsin ma oma raskust seljas.» «Otsusega» õnnestub Kafkal esmakordselt läbimurd oma kirjanduslikule pärusmaale, milleks on «selgeltnägevad seisundid» ja «unenäoline siseelu». Novell kujutab endast peategelasest noormehe (Georg esimene