füüsikaline suurus, mille nimetuseks on rõhk. Rõhk sõltub:1. toetuspinna suurusest- pöördvõrdeliselt2.rõhumisjõust-võrdeliselt.Rõhu valem: p=F: S. Rõhuühiku tuletame rõhuvalemist. 1Pa=1N:1 ruutmeetrit. 1pascal on niisugune rõhk, mille tekitab rõhumisjõud.1N ühe ruutmeetri suuremale pinnale. 1 Pascali suuruse rõhu tekitab näiteks 1mm paksune veekiht. Kuna 1Pascal on väga väike rõhk,siis kasutatakse temast 1000 ja 1000000 korda suuremaid ühikuid. 1000Pa=1kPa(kilopaskal). 1000000Pa=1MPa(megapaskal)=1000kPa.
T(K) = 21° C + 273,15 = 294,15K Ja nüüd arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel antud valemiga: V0 = (P * V * T0) / (P0 * T), [dm3] kus: V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel; P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest); T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K); P ja T rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. V0 = (99400Pa * 0,316 dm3 * 273K) / (1000Pa * 273,15K) = 0,29dm3 V: gaasi maht normaaltingimustes on 0,29dm3 2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustes ning selle kaudu õhu massi kolvis Õhu tihedus normaaltingimustes valem on: pº õhk = (Mgaas[g/mol]) / (22,4dm3/mol), [g/mol] pº õhk = (29M) / (22,4dm3/mol) = 1,29 g/dm3 V: õhu tihedus normaaltingimustes on 1,29 g/dm3 Seega leian õhu massi kolvis valemiga: mõhk = Pº õhk * V0 ,[g]
Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katsetulemused. Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 13,8ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 22,4ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 – V1 | = | 22,4 – 13,8 |= 8,6ml =8,6 ∙ 10-3l Gaasi rõhk büretis Püld = 102,6 ∙ 1000Pa Temperatuur t° = 22 ℃ = 22 + 273,15 K = 295,15K 11 19,8 mmHg 101325 Pa p H 2O 760 mmHg Veeauru osarõhk temperatuuril t° (tabel 1.1) = 19,8 mm Hg = =
(R = F2 F1). 1.6. Mehaaniline rõhk * Mehaaniliseks rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuute pinna pindala jagatisega. * p = rõhu tähis; p = F/S p = rõhk; F = jõud; S = pindala [1m2]. * Rõhu ühikuks on Paskal, mis tuleneb prantsuse teadlase Blaise Pascali nimest [1Pa]. * 1Pa on niisugune rõhk, kui jõud 1N mõjub risti 1m2 suurusele pinnale. 1Pa = 1N/m2. * Paskal on vöike rõhk. -) 1kPa = 1000Pa = 103Pa (kilo) -) 1MPa = 1000000Pa = 106Pa (mega) -) 1GPa = 1000000000Pa = 109Pa (giga) * Rõhu suurendamiseks: 1) suurendatakse keha massi (jõudu); 2) vähendatakse pindala. * Rõhu vähendamiseks: 1) Vähendatakse keha massi (jõudu); 2) suurendatakse pindala. 2.1. Optika * Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega. -) opsis nägemine 2.1.1 Miks me näeme? * Valgusallikad valgust kiirgavad kehad.
annaabi.ee 
