Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis o...
6. Mehaaniline rõhk * Mehaaniliseks rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuute pinna pindala jagatisega. * p = rõhu tähis; p = F/S p = rõhk; F = jõud; S = pindala [1m2]. * Rõhu ühikuks on Paskal, mis tuleneb prantsuse teadlase Blaise Pascali nimest [1Pa]. * 1Pa on niisugune rõhk, kui jõud 1N mõjub risti 1m2 suurusele pinnale. 1Pa = 1N/m2. * Paskal on vöike rõhk. -) 1kPa = 1000Pa = 103Pa (kilo) -) 1MPa = 1000000Pa = 106Pa (mega) -) 1GPa = 1000000000Pa = 109Pa (giga) * Rõhu suurendamiseks: 1) suurendatakse keha massi (jõudu); 2) vähendatakse pindala. * Rõhu vähendamiseks: 1) Vähendatakse keha massi (jõudu); 2) suurendatakse pindala. 2.1. Optika * Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega. -) opsis nägemine 2.1.1 Miks me näeme? * Valgusallikad valgust kiirgavad kehad. -) Valgusallikad jaotatakse: soojuslikeks ja külmadeks
tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5.auru eritootlikus - auru kogus kg-des, mis toodetakse katlas ühel ruutmeetril küttepinnalt 1h jooksul (kg/m2h) 6
annaabi.ee 
