sümfoonilisi teoseid), kuid tema loomingus on suur osa ka vaimulikul ja ilmalikul koorimuusikal. Tema suurteosed on jõulised ja dramaatilised, kuid väikevormid lüürilised. Ta pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale, kirjutas Eesti esimese orelikontserti ning mõjutas muusikakultuuri arengut 20.sajandi esimesel poolel. Kasutatud kirjandus: Riinu Pae http://www.kappiyhing.ee/artur_kapp.html http://www.postimees.ee/070307/esileht/kultuur/248576.php http://www.ooper.parnu.ee/emf/EMF_tekst/HUMAL_HEINO_ELLER_JA_TARTU_ KOOLKOND.htm http://www.emic.ee/helilooja.php?id=8 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kapp/looming.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/79/Heino_Eller.jpg http://www.emic.ee/web_image_show.php?image_id=9
maailmakuulsale Arvo Pärdile. 1971. aastal anti keskastme muusikaharidust pakkuvale Tartu muusikakoolile Heino Elleri nimi. Eller algas Ellerina ja jäi Elleriks oma loomingutee lõpuni. Joonis 2. Heino Elleri monument (A. Kuulbusch-Mölderi ja A. Murdmaa 1987) G. Otsa Muusikakooli esisel haljasalal Joonis 3. Noodid Kasutatud allikad: http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/00dets_m4.htm http://wwx.postimees.ee/070307/esileht/kultuur/248576.php http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/elu1.htm http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/elu2.htm http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/elu3.htm 13 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/looming.htm http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller/looming1.htm http://www.koolielu.edu
annaabi.ee 
