Samaolulineon normaalsevedelikutasakaalusäilitamineja dehüdratatsiooni vältimine. Arvestamapeamesellega,et energiakuluerinevatelspordialadelon erinev,järelikult on erinevka vajalik energiakogus.180cmpikkuneja 40-aastanekontoritöötajakulutab päevas2200kcal energiat,seevasturasketöö tegijavastavkulu on 4000ringis. Korvpallur võib kulutadapäevasüle 5000,jalgratturüle 6000kcal. SeevastuTour deFra- nce'i pikimateletappidelon energiakuluksmõõdetudüle 12 000kcal. Kõike sedapeame toidumenüükoostamisel arvestama,kindlasti ei saatippjalgratturitoidukogus kuuekordseltületadavõimleja toiduhulka,kuigi energeetiliselt nii oleks.Lisaksõigele toiduvalikuletulevadappi toidulisandid,kuid vajalikudtoidulisandid. Toidulisandivajalikkusemääravadveel muudki faktorid, näiteksorganismitervislik seisund,väsimusaste.Tugevaüldväsimusekorral on organismil puuduserinevatest ainetest,konkreetsehaigusevõi vigastusepuhul aitavadtaaskindladained.Kui hai-
2.) lipiididel on väike eritihedus, nad on 2.) kasutusele võtuks kuluv aeg on piisavalt pikk kompaktselt kokkupakitavad ja hüdrofoobsed (20-30 min). (ei seo vett- ei tule kaalulisa) 3.) praktiliselt ammendamatu energia allikas 3.) rasvkude on ise energeetiliselt väheaktiivne kehalise töö puhul. 70 kg inimeses 13 kg (ülalpidamiseks kulub vähe energiat); rasva lipiide (10 kg ainevahetusse, see on sisuliselt liigsuse korral on häiritud soojusainevahetus 90 000kcal- normaalne inimene kulutab kuni (sooja pole vaja toota). 7000 kcal). 4.) lipiidid katavad keha energeetilised 4.) rasvkude saab tulla toidulipiididest vajadused mõõduka aeroobse koormuse korral. (energiakadu ca 3%); kui rasvkude kujuneb süsivesikutest ca 25% 5.) vajaduse korral saab organism lipiide 5.) järsul ja intensiivsel kaalulangetusel võivad