Elu kutsub meid hetkest, mil oleme mratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mnigi raske etapp. Mis mjutab inimeste valiku tegemist ja elukutse valimist? Elu on nagu raamat, mille peategelaseks on autor ise. Kui alustame raamatu esimese leheklje lugemist, ei tea kuidas sealne tegevus kulgema hakkab ja millega lpeb, samamoodi on inimese elugagi. Hetkest, mil snnime laia maailma, ei tea me millised seiklused meid ees ootavad, saame vaid oletada ja unistada, kuidas me tahaksime, et meie elu kulgeks.Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde. Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides is...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk KP-21 Isabel Kangur Auguste Escoffier Kirjand Juhendaja: Marge Leimann Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Keisrite kokk...............................................................................................................................3 Varajane elu................................................................................................................................ 3 Cesar Ritz ja karjääri hiilgeaeg...................................
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
