Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"-juhtautomaadid" - 3 õppematerjali

thumbnail
8
docx

Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine

Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 2.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine. Protsessori juhtautomaadid on mitte ainult protsessorite juhtimise algoritm , vaid iga tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb:  Sisendite hulk Z(f)  Väljundite hulk W(y)  hulk siseolekuid a(e)  Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f))  Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus: W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ) Automaadi väljund sõltub üleminuketest ja olekutest, kus ollakse algoritmi täitmisel. {a} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = ...

Informaatika → Arvutid
9 allalaadimist
thumbnail
23
docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...

Informaatika → Arvutid i
250 allalaadimist
thumbnail
26
docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) ­ oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) ­ info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun