1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
