JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe RIPPLAED Referaat Juhendaja:Peeter Savisaar Paide 2010 SISUKORD 1 Sisukord................................................................2 Sissejuhatus..........................................................3 Metall-ripplaed....................................................4-9 Restlaed..............................................................4-6 Alumiiniumist ripplaed..................................
Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi.................................................................................................
Tallinna Ehituskool Ripplaed Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Võrklaed Profiline NET........................1 Kassettlaed.......................................1 Restlaed.......................................1-2 Profiline alumiiniumlaed.....................3 Kilelaed ...........................................3 Valguslaed.......................................4 Kasutatud kirjandus...........................5 Võrklaed Profiline NET PROFILINE võrklaed on vastupidavad ja võimaldavad luua ainulaadseid sisekujunduslahendusi. Võrklaed on kasutust leidnud väga paljudes kohtades: kaubanduskeskused, loengusaalid, fuajeed, koridorid jne. Lisaks lagedele võib võrku kasutada ka siseruumide seintel ning välitingimustes (nt varikatustel). PROFILINE võrgupaneelide standardmõõdud on 600 x 600 mm ja 600 x 1200 mm ning neid saab paigaldada tavapärasele kandesüsteemile. Sel juhul on võimalik võrgupa...
võrdne postide sammuga. Talade vajalik ristlõige sõltub nende sildest ja sammust. Suuremate avade puhul vajab nii tala ristlõige kui ka võimalik läbipaine arvutamist. Arvestades et puit on süttiv materjal tuleb arvastada puithoones vahelagede ja katusekonstruks projekteerimisel (korstende juures tuleb vahelae talad vekseldada). Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil. TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib
SISSEJUHATUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidm...
Ehitustööd, Pole teada Rand & Tuulberg ehitusviimistlus, Revin Grupp kortermajade renoveerimine, Pole teada OÜ tootmishoonete ehitus, üldehitustööd, katusetööd FMB Invest sisetöid: ripplagede müük, ripplaed, Pole teada Grupp OÜ ripplagede paigaldus, põrandakatted, RESTOR AS ehitus, ehitusfirmad, kinnisvara, kinnisvara Pole teada arendus, kinnisvara müük, kinnisvara ost, kinnisvara ost-müük 11. Turundusplaan 11
............................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed.....................................................................................................................................6 1.6. Siseviimistlus.............................................................................................................................7 1.7. Konstruktiivne osa...................................................................................................................10 2. GRAAFILINE OSA..........................................................
1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda mööda kandekonstruktsioone, piki ventilatsiooni kanaleid, või soojusvõrgu kaudu. Oma mõju avaldavad ka ripplaed, aknad ja uksed. 3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisega mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks.
Konspekt Kipsseinte seletus Koostaja: Villu Valu Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: LE10 Sisukord Gyproc : •Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid •Plaatide tehnilised omadused •Plaaditüübid ja struktuur Lk3 •Kasutuskohad •Plaatide vastupidavus •Tulepüsivus Lk4 •Eritehnilised omadused •Heliisolatsiooni omadused •Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 ...
ÕPIMAPP Kipsseinad Koostaja: Marii-Eliis Peets Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: EV09 Sisukord Gyproc : · Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid · Plaatide tehnilised omadused · Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 · Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid ...
534 Krohv-ja tasandus Seinte krohvimine 1852,26 m2 0,5 2,08 6,5 15892,459 5341 8 4 535 Plaatkatted WC seina plaadid 285,62 m2 1,7 14,89 23,8 11050,637 5351 8 54 Lagede pinnakatted Lagede metall ja plekk- 543 katted, ripplaed Alumiiniumlattidest 1390,3 m2 0,7 14,28 9,1 32505,214 5431 ripplagi (valge) 55 Treppide pinnakatted 551 Värvkatted Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Trepp on kaetud 130,89 m2 1,3 7,9 18,2 3416,229 5511 libisemiskindla koroduri kattega 56 Põrandad ja põrandakatted 565 Plaatpõrandad WC põrandad keraamilised 41,8 m2 1,7 14,89 23,8 1617,242 5651 plaadid
ringlustorikust. Soe vesi saadakse soojussõlmest soojavee mahutitest. Igal korteril on eraldi külma- ja soojavee mõõtja. Pesumasina ühenduskohad on vastavalt plaanidel näidatule seinal. Köögi valamu veeotsad lõpetatakse vastavalt plaanil näidatud asukohale sulgkraanidega seinal (arvestades kraanide paiknemisega köögikapis) ja kanalisatsioonitoru pimeotsikuga. Elektripaigaldus: sanitaarruumidesse paigaldatakse ripplaed valgustitega. Tubades ja esikutes nähakse ette valgustite kaabeldus, valgustid paigaldab korteriomanik. Lülitid, pistikupesad, harutoosid ja installatsiooni materjalid vastavalt projektile. Voolumõõtjad paigaldatakse korrusekilpidesse, mis paiknevad koridoris. Korteritesse paigaldatakse süvistatud jaotuskilbid. Pistikupesade paigalduskõrgus u 20 cm põrandast. Köögi töötasapinna pistikupesad paigaldatakse 1,1 1,2 m kõrgusele põrandast
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
Nende ehitust alustatakse pärast põrandakatete paigaldamist. Siseviimistlus värvkatted tehakse kahes osas: krohv (kus vaja) pahtel krunt esimene värv. Eeldatakse, et raudbetoonelementidel ja kergvaheseintel tehakse ainult lauspahteldus, krohvimine on ainult kivist sahtidel, mis ei ole vooderdatud kipsplaatidega. Eeldatakse, et hoone sees viimaseks mustaks tööks on seinte lihvimine, ning enam suurt tolmu ei tekki. Siis kui esimene värv on paigaldatud, tehakse ripplaed, põrandad, klaasvaheseinad, siseuksed, piirded ja paigaldatakse santehnika. Pärast loetletud töid tehakse värvkatete teine osa värviparandused ja teine lõplik värvikiht. See on viimane ehitustöö, pärast tuleb lõppkoristus ja üleandmine. Siseviimistlustööd tehakse korraga esimesel ja teisel korrusel. Kolmas viimistletakse viimasena. Põrandakatete paigaldus pärast esimest värvikatet. Must ettevalmistustöö nagu põrandate
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehit...
Võrkmatte ja HT-900 paigaldatakse kõrge temperatuuriga kohtadesse. Akustilised plaadid. Akustilised plaadid on mõeldud helide summutamiseks. Need kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate. Ühelt poolt on plaadid kaetud viimistluskihiga. Plaadid on hea helineelavusega. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Näiteks: „Akusto“ ripplaeplaadid tehakse „Isover-klaasvillast“. „Akusto“ laeplaatidest ripplaed on: kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad. Vajaduse korral saab nende plaatidega katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Missuguste omadustega on mineraalvill? 210 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
