1. semestri konspekt (2)

AJALUGU
Keraamilised materjalid on vanimad, sideained ( lubi – antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil.
1824 – Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi.
1828 – Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler)
1867 – Prantsuse aednik Monier’ patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal).
1876 – Avastati silikaattellis . Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint )
1889 - Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng.
20. sajand arendas edasi neid materjale.
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED
FÜÜSIKALISED OMADUSED:

ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta).
Kivimaterjalidel 2,2 – 3,3 g/cm3
Metallidel 7,2 – 7,8 g/cm3
Org. materjalidel – 0,9 – 1,6 g/cm3

MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega).
*tihedate materjalide puhul (poore pole)
*pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil.
Nt. Graniit 2500 – 2800 kg /m3 - Paekivi 2400 – 2600 kg/m3 (poorsem)
Silikaattellis 1700 – 1900 kg/m3 - Kõrgtellis 1300 – 1400 kg/m3 (poorsem)
Harilik betoon 2200 – 2400 kg/m3 - Vahtbetoon 300 – 1200 kg/m3 (poorsem)

POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid.
Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või