mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr. aer -- õhk) -- õhukaudne nakkustee. Loomad nakatuvad sissehingatavas õhus vabalt või tolmukübemetel ja vedeliku piisakestes leiduvate parasiitide mikroskoopiliste arengujärkudega. See nakkustee on parasitooside puhul harvaesinev. ajutised parasiidid -- temporaarsed parasiidid. akaroloogia (kr. akares -- mitte lõigatav, väga väike; logos -- mõiste, käsitlus).
................................................................................5 3. Sümbiontsed bakterid.............................................................................................................6 4. Peremees organism.................................................................................................................6 4.1 Siirdaja...............................................................................................................................6 4.2 Parasiidi mõju peremehele.................................................................................................6 4.3 Peremeesorganismi toime parasiidile.................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................
Lisaks haigushoogudele ja tervise halvenemisele on ka väga tõsiseks probleemiks suur suremus malaaria tõttu.(http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) Seega on läbi ajaloo kasutatud erinevaid meetmeid vältimaks inimeste haigestumist. Üks populaarsemaid oli/on sääskede arvukuse vähendamine erinevate kemikaalidega, kuid see põhjustas ootamatuid tagajärgi ökosüsteemile ja kahju jõudis inimeseni ringiga tagasi. Tänapäeval keskendutakse haigustekitajale endale. On õpitud tundma parasiidi eluringi ja levikut. Kuna aga parasiit on ülimalt nakatamisvõimeline ja ravimiresistentsed vormid on laialt levinud siis on tõhusa vaktsiini väljatöötamine ülioluline hävitamaks malaariat isoleeritud paikades ja hiljem ka kogu maailmas. Oma referaadis püüangi välja tuua malaariatekitaja erinevad vormid ja nende vahelised erinevused ja viimaste aastate arengud malaaria vaktsiini väljatöötamises. Malariatekitajad ja nende levik
Mõnikord infektsioonist viidatakse nagu ,,juudi koduperenaise tõveks", kuna gefilt kalaroogi valmistamisel nad maitsvad seda enne keetmist. Vastavalt Terviseameti poolt avaldatud andmetele oli teostatud arvutamine, mille tulemuseks oli täheldatud hetkeks 15 infitseerimis juhtumid diffülobotrioosega kuni septrembri kuuni 2018 aastal (Eestis registreeritud..2018). D. latum elutsükli protsessi peamiselt vaadeldakse magevee keskonna saatumise momendist, kuhu parasiidi munad sattuvad väljaheitega ning järgnevalt on alla neelatud zooplanktoniga, millele kuuluvad aerjalalised alamad vähid nt sõudikulised. Esimene faasis larv ehk vastne areneb vaheperemehe kehaõõnes protserkoidiks. Tema I astme vaheperemehike. Arenguks on tarvis t 10-20 kraadi ning seega nakkatusohtlikuks perioodiks on kevad. Üleelab sügis ja talv. Ei talu soolakonsentratsioone ü 3% ja O2 > 4mg/l Hiljem aerjalasega toidub lisaperemees sõltuvalt regioonist kas magevee või mere
Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks elutingimuste loojateks taimedele. Organismide kahjulik kooselu. Parasitism. Mitmesugused organismid on hakanud elama teiste arvel ja tekitama neile kahju. Parasitism on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Teise organismi arvel elavat organismi nimetatakse parasiidiks. Parasiidi kandjat nimetatakse peremeheks. Osa parasiite võib oma elu jooksul kasutada elupaigana mitut peremeest. Parasiidi vastne arened sageli vaheperemeestes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikest, kudedest, sooles ka seeditud toidumassist. Vaheperemehe kasutamine on parastiidile kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Parasiit elab peremehe arvel pikka ega ja kurnab teda, kuid ei hävita, sest siis kaoks neil ära toiduallikas. Eluviisi iseärasuste tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega
Organismile kahjulik kooselu Parasitism Mitmesugused organismid on hakanud elama teiste arvel ja tekitavad neile kahju. Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks. Parasiit on see kes elab peremehe, nt inimese, arvelt. Vahel areneb parasiidi vastne vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikudest, kudedest ja muust sellisest. Parasiidid võivad elada peremehe peal või kehas sees. Tuntud on laiuss kes elab inimese sooles. Keha pinnal elavad puugid, lutikad, täid ja kirbud. Sammuti elab neid ka taimedel nt lehetäid ja -kirbud. Täi elab looma karvades ja toitub tema verest pikka aega. Nii ta kurnab looma aga ei tapa. Osa parasiite ei toitu peremehest vaid kasutavad teda lihtsalt ära
Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 520 µm ja läbimõõduga 310 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub temperatuuri 230°C, kuid paljunemiseks sobib talle kõige enam 2528 °C. Samuti on täheldatud kostiate kiiret paljunemist vee madala pH korral. Kostiad paljunevad lihtpooldumise teel. Kostioosi haigestuvad mitme kalaliigi kuni kahe kuu vanused maimud. Vanemad kalad võivad olla parasiidi kandjaiks. Haigus esineb kevade lõpul ja suvel. Kala nahale ja lõpustele kinnituvad parasiidid kahjustavad tugevasti epiteeli. Kahjustatud aladel hakkavad arenema seened ja sekundaarne mikrofloora. Nahale ilmub sinakashall katt. Haigus kulgeb kiiresti ning juba mõni päev pärast haigete kalade avastamist on suurem osa kaladest tabandunud. Haiged kalad ujuvad vee pindmises kihis, kogunevad tiigi või basseini sissevoolule ning neelavad õhku
Tippeosloomad Nime saanud raku tipus asuva keerulise eguitusega piirkonna järgi. Selle moodustisega tungivad nad peremeesorganismi rakku. Kõik eosloomad on parasiidid ja liikumisorganellid puuduvad. Tuntumad koktsiidiliste hulka kuuluvad haigustekitajad on toksoplasma ja malaaria plasmoodiumid. Toksoplasma levinud rakusisene parasiit, mis põhjustab haigust toksoplasmoos. Normaalseks arenguks vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Lõpp-peremehes (enamasti kodukass) toimub parasiidi suguline ja mittesuguline arengutsükkel. Kassid võivad nakatuda tsüstide kaudu, mida leidub toksoplasmoosi põdevate hiirte ja rottide kudedes, kui ka haigete kasside väljaheidetega pinnasele sattunud ootsüstide kaudu, mis sisaldavad nakatamisvõimelisi vorme. Vaheperemehes leiab aset mittesuguline tsükkel (mõni teine imetaja). Inimene võib nakatuda tsüstidega süües tooreid või halvastitöödeldud lihasaadusi. Samuti võib nakatuda ootsüstide
- Lagundavad kiiresti keerulisi orgaanilisi ühendeid Seened Seente kasutus - Inimesed tarbivad seeni toiduna, seened on head vitamiiniallikad. - Toiduainetööstuses kasutatakse seeni, nt hallitusjuustu valmistamisel. Pärmseeni kasutatakse ka pagaritööstuses ning kääritatud jookdide valmistamisel. - Seeni kasutatakse meditsiinis seente poolt toodetud ainete abil bakterhaiguste, viirushaiguste, südameveresoonkonna haiguste, erinevate parasiidi haiguste, põletike, vähi ja diabeedi ravimiseks. - Seened on head mudelorganismid laborikatsetes, kuna need paljunevad ja kasvavad kiiresti. - Ka seeni kasutatakse keskkonna puhastamiseks - seened suudavad lagundada mitmesuguseid mürgiseid jäätmeid ning muuta need süsinikdioksiidiks, veeks ja põhielementideks. Kasutatakse ka kemikaalide ja ensüümide tootmiseks. Bioloogia õpik 10. klass (lk 106-113)
A on õige. 27. Kas Gause printsiip sõnastati: A. Madara perekonda kuuluvate taimede uurimisel? B. Lindude biogeograafia uuringute käigus? C. Metsades ja preerias toimuvate kooslusprotsesside uurimisel? D. Ainuraksetega tehtud laborikatsete tulemusel? D on õige, sest nii see oli. 28. Kas parasiidirünnaku tõkestamiseks tuleb: A. Immuniseerida pooled peremeespopulatsiooni liikmed? B. Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne ühega? C. Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne kahega? D. Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne miinus ühega? Parasiidi puhas kasvukiirus on üks siis kui iga nakatunud peremeesorganism nakatab omakorda elu jooksul vaid ühe uue. See tähendab, et parasiidi populatsioon on nullkasvus, s.t. et parasiit
Kookon Selgrootute loomade mune või nukke ümbritsev kest Suised Putukate toitumiseks vajalikud jätked suu ümber Hüüf Seeneniit Mütseel Seeneniidistik Viljakeha Kübarseene maapealne osa, kus moodustuvad eosed Mükoriisa Seenjuur Sümbioos Seene ja taime vastastikune kooselu Looduslik tasakaal - Ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus Konkurents Isendite vaheline võitlus Vaheperemees Organism kellest arenevad parasiidi vastsed Parasitism Kahe eri liiki toitumissuhe, kus üks pool saab kahju ja teine pool saab kasu Parasiit Teise organismi arvel elav organism Peremees Organism, kelle sees või peal parasiit elab ja kelle arvel toitub Koloonia- Ühte liiki isendite kooseluvorm Taimtoidulisus Näitab suhet looma ja taime vahel Kisklus Üks loom sööb teist looma Kiskja Imetajate seltsi kuuluv röövloom
piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60)
Kehvveresus. Malaaria ravi Levinuim malaariaravim on klorokviin. Kõige tõhusam meetod on sääsehammustuste vältimine või kombinatsioon kemoprofülaktikaga. Malaariapiirkonnad ja haigestumise sagedus Aafrika Lõuna ja KaguAasia KeskAmeerika LõunaAmeerika põhjaosa Igal aastal haigestub malaariasse 300...500 miljonit ja sureb sellesse 1,5...2,5 miljonit inimest. Toksoplasmoos Ainurakse parasiidi Toxoplasa gondii põhjustatud parasiitinfektsioon. Parasiiti leidub kõige enam kasside väljaheidetes ja mullas. Parasiite leidub ka toores lihas, eriti sea, lamba ja ulukilihas, korralikult pesemata juurviljadel ning need võivad sattuda ka joogivette. Toksoplasmoosi sümptomid Valud ja suurenenud näärmed Tugevad peavalud Ühe kehapoole nõrkus Palavik Krambid Nägemis ja koordinatsiooniprobleemid Toksoplasmoosi ravi
Isomeer-ühesugun summaarne valem kuid erin struktuur,erin kem ja füs omadused Asendisomeer-asendusrühm asub erin kohas(1-klorobutaan,2-klorobutaan) Ahelisomeer-asendusrühm samas aga süsinikuahel on erinev. Freoon-enamasti metaani/etaani flourokloroderivaadid. Säilit rõhu all kasut külmutusmasin. Soojust neelava ainena on osoonikihi rikkuja,sest lagund O3-kaitseb UV-kiirguse eest. Pestitsiidid-mürkkemikaalid,mida k asut taime kahjurite ning haigust hävit. DDT-1939(algul sõjaväes parasiidi tõrje) edasi põllumajand,malaariat levit sääskede tõrje. P.H Müllerile Nobeli preemia putukatõrje avastaja. On mutageene-geenide ehit muutus(DNA)võivad olla füsik-Uvkiirgus,keem-ravimid,kemik,bioloog- viirus,bakterid. Paljud mutatsioonid põhjust vähki-kantserogeeni. DDTon väga püsiv, lahust hästi rasvades,mullas ja vees erakord püsiv. Flourokloroderivaat-süsivesinik mille vesinikud on asend Cl ja F-derivaat-antud ainest saadud sarnase struktuuriga aine,
aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimud vastsete neelamisel koos rohuga. Sagedasemad veel süstikkaksuulane (peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane (kassidel). Troopikas on
Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalus on see, et arvatavasti sai see alguses 25 miljonit aastat varem Põhja-Ameerikas, kus oli tegu esmaste termiitide ja puukahjuritega ning taimede niivõrd suurehulgalise suremise tõttu ei tulnudki kivisütt juurde. Kivisütt hakkas 10 miljonit aastat peale katastroofi algust uuesti tekkima Austraalia lähistel. Selle põhjuseks peetakse ühe parasiidi evolutsiooni samas paigas, mis termiitide tegevusele piiri peale pani. Samuti on peetud liikide väljasuremise põhjuseks hiiglasliku meteoriidi langemist maale (praegusesse Antarktika piirkonda). Seega on Triias järgnev periood maailma ajaloos suurima väljasuremisperioodile. Kliima oli Triiases üldiselt kuum ja kuiv (mille tulemusel on kujunenud punased liivakivid ning ookeanid aurustumise tulemusel tekkinud sade). Samuti puuduvad tõendid jääkattest kummalgi poolusel
välja.Sealt koorub uus vihmauss. Mudatuplased elavad eesosaga mudasse veekogude põhjas.Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused. Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad. Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel täppsilmad. Elavad mageveekogudes, toituvad selgrootutest(konnakulles, vihmauss).Harjasteta. Areng otsene. Hulkharjasussis- elavad meres.Kehal on harjad ja jätke ehk lõpus. Toiduks on vetikad või muda. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Eestis elavad ahaskaanid, lamekaanid, hobukaanid, kalakaanid, apteegikaanid. Tunnus MAKSAKAAN LIIMUKSOLGE NUDIPAEL USS elupaik Rohusööjate peensooles sooles maksas välisehi Tal on kaks Kutiikula, pikk Paelakujuline
suguta paljunemine e. skisogoonia · Giardia · Trichomonas 2. Sporozoa vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine · Plasmodium · Pneumocystis 3. Metazoa hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine 2 · helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad - sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg 3. nn. juhuslikud helmindid - peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid - tugevad immunogeenid - sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus · Ascaris ca 1 miljard
Plasmodium Pneumocystis 3. Metazoa – hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid 2 Helmintiaasid 3 - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad - sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg 3. nn. juhuslikud helmindid - peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid - tugevad immunogeenid - sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus
Vaatamata sellel, et seened ümbritsevad meid kõikjal, jäävad nad märkamatuks enamasti oma väiksuse tõttu. Enamik seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas haruneda kümnetele ruutmeetritele, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. K uni hilise ajani käsitati seeni primitiivsete taimedena, millel puudub klorofüll. Samas puuduvad tunnused, mis näitaksid taimede ja seente lhedast sugulust ning seetõttu eraldatakse seened praegu omaette riiki seened. Sellist jaotust toetavad ka molekulaarbioloogilised uurimused, mille põhjal on seene loomadega lähemalt sugulased kui taimedega. Maailmas arvatakse olevalt 1,5 miljonit seeneliiki
ökonissi. Organismide kasulik kooselu:1)Sümbioos-Mõlemale poolele kasulik kooselu viis, erinevate liikide vaheline side. (sipelgas&lehetäi,soolebakterid)2)Koloniaalsus-Ühte liiki isendite kooselu koloonias(sebrad,pingviinid)Koos parem end kaitsta,sadeli elatakse kolooniates ainult mingil eluperioodil(kajakas,kaldapääsuke)Sageli väljakujunenud tööjaotus. Organismide kahjulik kooselu:1)Parasitism-Kahe eriliiki organismi toitumissuhe,kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiidi kandjat nim peremeheks,teise organismi arvel elavat parasiidiks.Osa parasiite elavad teise organismi sees.(paeluss,solkmed).Paljud parasiidid elavad taimede pinnal või loomade kehal.(kirbud,täid,puugid)Sageli on parasiidid seotud kindla loomaliigiga(kassikirp ja inimese kirp, pesaparasiidid-kasutab teise liigi pesa),transpordiparasiidid-kasut.teisi selleks,et liikuda uude elupaika.2)Kisklus-üks loom sööb teise ära.Kiskja see kes sööb,saakloom keda süüakse(lõvi,hunt).Röövloomi
On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad üle saprobiontsele eluviisile. Näiteks õunapuu-kärntõve tekitaja parasiteerib algul puu lehtedel, kotteosed arenevad mahavarisenud surnud lehtedel. Parasiidi ja peremehe suhted saavutavad aja jooksul teatud tasakaalu, peremeest ei hävitata, ta nõrgeneb, kuid jätkab elutegevust, ka paljuneb. Omad ja võõrad parasiidid Seenparasiitide puhul tuleb arvestada nende päritolu. Kohaliku floora parasiidid on oma peremeestaimedega kohanenud. Uute, sissetoodud taimede puhul tuleb arvestada, et uues keskkonnas on nad vastuvõtlikumad ning sageli satuvad kohalike parasiitide rünnaku alla. Teiselt poolt on oht koos taimedega
täielikud parasiidid (obligaat- ehk holoparasiidid) pole võimelised iseseisvalt (auto-troofselt) toituma. Parasiittaimede juurtel arenevad haustorid ehk imitorud, millega need kinnituvad peremehe külge ning mille abil omastavad temalt toitaineid. Nende keskosas on pikad spiraalpaksenditega trahheiidid, mille abil vesi ja toitained juhitakse parasiidi ksüleemi. Tun-ginud peremehe juhtkimpu, limastuvad parasiidi hüüfitaoliste piklike rakkude tipud, mille tulemusena peremehe ja parasiidi tsütoplasmad puutuvad kokku. Morfoloogiliselt on haustor lisajuur. Mõnel parasiidil (võrm -- Cuscuta) areneb idanemisel kõigepealt lühike peajuur, mis aga õige pea sureb, teiste parasiittaimede (soomukas - Orobanche) seemned idanevad ainult pärast kokkupuudet peremeestaime juurega.
Evolutsioon on mateeria pikaajaline areng, see toimub teatud suunas ja on pöördumatu. Füüsikaline etapp ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult ...
Loode haigestb kui ema nakatub raseduse esimese kolme kuu jooksul, kui toimub loote kudede ja elundite välja kujunemine. Tagajärjeks võib olla raseduse katkemine ,loote väärarengud, või surnult sündimine. 11. Malaaria- levitajaks on halla sääsed, malaariale on iseloomulik kehatemp väga järsk kõikumine. Malaaria plasmoodium ründab erutrotsüüte(e punaseid vereliblesid) milledes toimub hulgi jagunemine. Selle tulemusel erütrotsüüdid lõhkevad, ning parasiidi poolt toodetud mürgid satuvad organismi. 12. Saprotroofid- on seened kes toituvad surnud organismide kudedest. Saprotroofid on aine ringetes olulised surnud org aine lagundajad. 13. Biotroofid- on seened kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka sümbirondid 14. Eesti seenevana- Erast Parmasto. 15. Tungaltera- /vikipeediast:(Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest
Munad satuvad roojaga väliskeskkonda, kus sobiva temperatuuri juures areneb paari nädala jooksul vastne. Kui vastne satub uuesti koera organismi, teeb solge seal läbi arengu. Üks solkmeliik areneb ja muundub soole seinas, teine rändab vereringe kaudu kopsukoesse, sealt köhitakse välja ja neelatakse uuesti alla. Ja seal soolestikus asub täiskasvanud solge jälle munele. Solkmemunad on väliskeskkonnas üpris kaua vastupidavad, seega ei kao parasiidi reservuaar. Lisaks lihtsale munemisele-rändele-muundele on solkmetel üks salakaval viis oma sugu säilitada. Nimelt jäävad osad vastsed koera (või ka kassi) organismi soikeseisundisse ja sobival hetkel (näiteks tiinuse või imetamise ajal) aktiviseeruvad. Lisaks on vahel mängus ka pisinärilistest vaheperemehed. SÜMPTOMID Sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb enesetunne,
Bates'i mimikri mittemürgised söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid. Vale info andmine. Taimede puhul kolme viimast kaitsekohastumust ei ole. Keemiline ja mehhaaniline kaitse on väga populaarsed. Kõik taimed toodavad mürke. Mitmed taimed on sünergeetilise toimega, kaks eri taime koos võivad mõjuda mürgisemalt kui eraldi. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi; Kõige mõistlikum strateegia toitumisel ja elamisel. Suuruse järgi: · Makro loendatavad, paljunevad väljaspool peremeesorganismi, hulkraksed · Mikro pole loendavad, mistõttu nende üle saab arvet pidada ainult nakatanud peremeesorganismide arvu järgi, paljunevad peremeesorganismis ja on üldreeglina ainuraksed või rakutud, sinna hulka kuuluvad viirused ja prionid
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
teguriteks. Sinna alla kuulub ka inimtegur ehk antropogeenne tegur. Suhted jaotadakse kasulikud neutraalsed või kahjulikud tegurid. Suhted on : LIIK A LIIK B Sümbioos- on vastastiku kasulik kooselu + + Kommensalism- suhe kahe liigi vahel, kellel selles suhtes ühel on Kasu, teisele neutraalne + 0 Parasatism- suhe peremehe ja parasiidi vahel - + Kiskus- on suhe kiskja ja saaklooma vahel + - Herbiooria- on taim toidulis + - Konkurents- on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - - Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav
Leukopeenia leukotsüüte esineb veres notmist vähem. Patoloogiline põhjus Leukoos leukotsüütide hulga kontrollimatu suurenemine loomal. Patoloogiline põhjus 6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded. Granulotsüüdid : Eosinofiilid fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid Neutrofiilid kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid Basofiilid toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid: Monotsüüdid fagotsüteerivad baktereid Lümfotsüüdid organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid 7.Olulisemad vere puhversüsteemid - nimetused, puhversüsteemi
def. Inimese ja imetajate parasiit, ripsloom elutseb: jämesooles (Eestis levinud peamiselt kodusigadel) põhjustab: haigestunud peremeesorganismi soole seinale kinnitudes söövitab ensüümidega rakuvaheainet ja põhjustab haavandeid. 10) TOKSOPLASMOOS def. Haigus, mida põhjustab tippeosloom toksoplasma. Toksoplasma arenemiseks on vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Haigestumine: Lõpp-peremehes kodukassis toimub parasiidi suguline paljunemine ja mittesuguline arengutsükkel. Satub organismi haigust põdevate hiirte/rottide kudedest. Vaheperemehes inimeses/imetajas toimub mittesuguline arengutsükkel. Satub organismi tooreste/halvasti töödeldud lihasaadustega, mis on nakatunud loomade lihast valmistatud. NB! Nakatuda võib ka tsüstidega, mis on kassi karvades (pai tegemisel) või lapsed liivakastis mängides (liivas võib olla väljaheiteid,tsüste). Haiguse kulg:
Trienoforoos Triaenophorus'e perekonna paelussidele on kalad nii lisa- kui definitiivseks pere meheks.Tekitajaks on Triaenophorus nodulosus. Suguküpsed isendid on 1530 cm (vara kevadel6080) pikad ja 0,20,4 cm laiad. Täiskasvanud paelussid parasiteerivad peamiselt haugisooles. Lisaperemeheks on ahven, luts, kiisk, haug, forell ja mitmed teised liigid, kelle lentsüsteerunud plerotserkoidid lokaliseeruvad peamiselt maksas. Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees,
viimast ehk neljandat kestumist moodustuvad juveniilsed nematoodid, kes on tihti lühemad kui 2 mm; nende üldine väljanägemine sarnaneb täiskasvanud D. minutus´tele, kuid nende reproduktiivsed organid ei ole veel välja arenenud. Täiskasvanud nematoodid liiguvad vabalt soolestikus ja toituvad selles sisalduvast. Kui toitu ei ole piisavalt, on nad tugevasti sisikonna seina kinnitunud ja toituvad kudedest. D. minutus´e arengut on pôhjalikumalt uurinud Gibson, D.I. Tema uuris selle parasiidi arenemise ja esinemise sessioonseid muutusi lestadel Ythani jôe estuaaris Aberdiini lähedal Sotimaal. (Moravec, 1994) 23 Pôhiline munade produtseerimine toimus suvel. Ilmselt toimub larvide embrüonaalne areng ja koorumine suvel ja sügisel. Kolmanda staadiumi larvid nakatavad lesti talvel ja varakevadel. Kôige suurem kolmanda staadiumi larvide esinemissagedus lestades oli märtsis-aprillis, neljanda staadiumi larve leiti mais-juunis
Esineb rohttaimedel üldiselt. Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen. Kompleksorganism, mis koosneb seenest ja vetikast. Vetikas on vees elav autotroof. Võib olla nii rohevetikas(taim) kui ka tsüanobakterid(sinivetikad). Kõik organismid on samblikud. 06.04.09 Tarbimine (+-) Predatoorlus, kisklus, herbivooria, parasitism. Kolm tarbimise meetodit. Parasitism peremees(suur), parasiit(väike) on elujooksul seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Ressursid liiguvad parasiidi suunas(süsinik ja energia). On üks suur tarbija ja palju väikseid saake, mis täies mahus liiguvad tarbijasse(kiskluse tüüpi tarbimine). Selle tüübi omapäraks on, et saak surmatakse peale esimest edukat rünnakut. Röövlus. Herbivooria süüakse tükke saagist. Näkitsemine. Parasitoid loomas, kes osa elust veedavad parasiidina, teise osa elust nt näkitsejad. Parasitoidne tarbimine. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrand. Kasvukiirused kahe poplatsiooni kohta. Vaata vihikust
Nende hulgas nt milline plasmoodium haiguse on põhjustanud, millise patsiendiga on tegu (laps, rase, täiskasvanu vms), vastava plasmoodiumi teadaolev resistentsus osadele ravimitele(selle jaoks annab hea informatsiooni teadmine, millises piirkonnas patsient on käinud). Konkreetsetest ravimitest rääkides näiteks klorokviin, kviniinsulfaat, hüdroksüklorokviin, meflokiin, kombinatsioon atovakuoonist ja proguaniilist. Plasmodium falciparumi puhul primakviin (oluline kuna aitab ennetada parasiidi levikut) väga oluline. Ravi puhul tuleb ka silmas pidada konkreetse haigusjuhu raskusastet näiteks kui tegu on väga raskes seisus patsiendiga, siis eeldatakse et tegu on falciparumiga, kuna tema infektsioon on kõige ohtlikum ja raskem. Lisaks on olemas ka selline ravim nagu artemisiniin. Ja lõpuks veel juurde mainida, et resistentsus on suur probleem malaaria puhul. Miks vaatamata kemoprofülaktikale patsient haigestus? Kõige tõenäosem põhjus on P
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
Sümbioos - vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialsus ühte liiku isendite kasulik kooselu. 16. Organismide kahjulik kooselu. Parasitism. Mitmesugused organismid on hakanud elama teiste arvel ja tekitama neile kahju. Parasitism on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Teise organismi arvel elavat organismi nimetatakse parasiidiks. Parasiidi kandjat nimetatakse peremeheks. Osa parasiite võib oma elu jooksul kasutada elupaigana mitut peremeest. Parasiidi vastne arened sageli vaheperemeestes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikest, kudedest, sooles ka seeditud toidumassist. Vaheperemehe kasutamine on parastiidile kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused.
mõningaid mürke, mis herbivoori organismile kahjulikud on ja sunnivad seega enda toidulauda valima. Lehtede kaudu eritatakse ka volatiivseid ühendeid. Neid hakatakse siis eristama, kui saadakse teadlikuks herbivoori kohalolekust. 23.Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi (konspekt, Begon et al. 12.2.1, 12.2.2, 12.3.4, 12.4, 12.5.1, 12.5.2); Parasitism elu jooksul on olemas intiimne side parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel (erinevalt kiskjatest ja herbivooridest, kes toituvad paljudest erinevatest objektidest) Parasiit püüab ka erinevalt kiskjast (kiskja tapab eranditult) peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest selgelt väiksem. Parasiidid jagunevad: Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. (ehk ainuraksed või prokarüoodid) Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega.
1. Seene ehitus ja elutegevus 1.1. Ehitus Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Need mikroskoopilised torjuated rakud võivad soodsates kasvutingimustes harunedes moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002) Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid
o Mimikri jäljendamine. Mülleri mimikri mittesöödavad liigid jäljendavat üksteist, et võimendada hoiatussignaale, et neid ära ei söödaks. Bates'i mimikri söödavad liigid jäljendavad mittesöödavaid organisme. Kui neid on liiga palju, kaotab signaal jõu. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; Parasitism terve elu jooksul intiimne suhe parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel. Parasiit, erinevalt kiskjast, püüab peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest väiksem. Parasiidid jagunevad: · Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega · Makroparasiidid keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saab liigitada ka selle järgi, kas parasiit on:
väheneb. Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud. Immuunsus: · kaasasündinud mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud), esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega · omandatud spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus), jätkuv immuunvastus. Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allegria, autoimmuunhaigused). Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt organismile tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt organismile tekitatud kahjust. Oksüdatiivne stress kontrolli alt väljunud vabade radikaalide tootmine. Tekitab biomolekulide ja kudede kahjustusi. Arvatakse olevat immuunpatoloogia ja vananemise üks põhjustest. Sellise stressi allikad: traumad, haigused, ülekoormus, suitsetamine, alkoholism, UV-kiirgus, heitgaasid, toksiinid, toidulisandid, kiirtoit. Optimaalne immuunvastus haigusele vastupanust saadav kasu suurem kui immuunpatoloogiast tulenev hind.
______________________________________________________________________ _____ 16. Organismide kahjulik kooselu, Parasitism; Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused. Terve rida organisme elab teiste arvel ja tekitab neile kahju. Seda nähtust nimetatakse parasitismiks. Parasitismi on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, (üks pool saab kasu parasiit, teine kahju peremees). Osa parasiite kasutab mitut peremeest, st parasiidi vastne areneb vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev.Vaheperemehe kasutamine on kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Oma eluviisi tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega(paeluss- pole silmi, seede- ja liikumiselundeid). Parasiidid on palju viljakamad kui peremeesorganismid. Parasiidid elavad peremehe organismis, taimede pinnal, või loomade kehal. Näiteks, taimedel lehetäid, lehekirbud
kauem, erinev seksuaalkäitumine 50. Milles seisnevad sotsiaalne ja kultuuriline evolutsioon ? s.e. – ühiskonna areng k.e. – info edastamine järgmistele põlvkondadele 51. Miks on vaja evolutsiooni uurida ? (4) Meditsiin, sordiaretus, keskkonna puhastus, resistentsuse levik 52. Too näiteid evolutsiooni põhimõtete rakendamisest meditsiinis. Uurida, mõista ja ravita haigusi; antibiootikumiresistentsus; parasiidi võilemiseks 53. Milliste katseobjektide peal on võimalik evolutsiooni katseliselt uurida ? Bakterite ja äädikakärbeste peal – kiire areng ja paljunemine 54. Millised on peamised evolutsiooni eitamise põhjused ? Ei süvenetta tõendidesse ja teooriatesse ning usuline lahkheli 55. Mõisted: fülogeneesipuu, bioinformaatika, pseudoteadus, kreatsionism. Fülogeneesipuu – evolutsioonilised seosed liikide vahel
surevad haiged loomad mõne tunni jooksul. Parasiit põhjustab sigimatust ja lõpuks ka peremehe surma. Looduses piirab see haigus populatsiooni asustustihedust, kuid vähikasvatustes võib see muutuda tõeliseks nuhtluseks. Nakkus võib edasi kanduda kannibalismi kaudu: kui vähid söövad haigeid liigikaaslasi. Nakatumine võib toimuda ka spoore neelates: kahjustuvad siseelundid ja lihaskude. Haiged vähid ei ole ka inimesele söögiks kõlblikud, sest kõik lihaskiud on täis parasiidi spoore, kuid nad pole ohtlikud. Eestis ei ole selle parasiidi levikut otseselt uuritud, kuid kontrollpüügil on portselanhaigust märgatud paljudes veekogudes, kus nakatunud isendeid on ühest kuni kolme protsendini. Haigeid vähke ei tohi heita vette tagasi ega asustada teise veekogusse. Haiguse levik on pöördvõrdelises sõltuvuses püügi intensiivsusega, seega tuleks nakatunud asurkonnas püüda rohkem loomi välja[2]. 8
24)Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks? Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks. 25)Mille poolest erinevad produtsendid ja konsumendid? Produtsendid (taim) kasutavad päikese valgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis, konsumendid kasutavad energia saamiseks (toitlumiseks) produtsente. 26)Mitu troofilist tasandid võib olla toiduahelas? Miks? Toiduahelas võib olla kuni 5 troofilist tasandid. 27)Kirjelda parasiidi toiduahelat. Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatunud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismilt väiksemale. 28)Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus? Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis.
imevad parasiidid, erinevate elupõlvkondade eluvormide vahetumine mikroseened; peremeeste kaitsekohastumused: antigeenide süntees, rakuline kaitse fagotsüüdidega, hapniku reaktiivsete osakeste kasutamine, parasiidi isoleerimine sidekoe lubikapsliga, põletik Herbivoorsus - taimede kaitsekohastumused: ogad, astlad, eeterlikud õlid, kivisrakud luustunud viljad, mürgised ühendid nagu alkaloidid, glükosiidid, elutähtsate organite paiknemine sügaval mullas
Siis võib jäädagi nukleiinhape raku tsütoplasmasse. Plussahelaline viiruse genoom toimib mRNAna, kodeerideks viiruse paljunemiseks ja kapsiidide moodustamiseks vajalikke valke. Vaktsineerimine Vaktsiin- sisaldab viiruse neid osasid, mille kaudu immuunsüsteem tunneb ära haigustekitaja. Antigeen- immuunsüsteemile äratuntav osa. Antikeha-Y-kujuline valgumolekul, seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. Geneetika Levinumad viirushaigused Virulentsus- parasiidi võime peremeest kahjustada Glükovalk-valk , mille külge on lisatud süsivesik, vaja et märklaudrakku ära tunda ja sinna siseneda. Gripp Sümptomid- palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus Levib- õhukaudu, pinnakaudu, hingamisteede kaudu Tekivad enamasti Kagu-Aasias Partikkel ümmargune, 80-120 nm Genoom miinusahelaline RNA (7-8 RNA molekuli, igas 1-2 geeni) Geene kokku tavaliselt 11
vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid - bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi vôib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine - arenenud parasiit. Puhas kasvukiirus: Rp = 1 - stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia. Kasvukiirus sôltub: 1) L - aeg, mille jooksul peremees nakatub; 2) S - nakkusele vastuvôtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) - parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi - S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, millien on kriitiline
Askus, ascus - vt. eoskott. Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos. Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskannad *kandeostega Basidiospoor, basidiospore - vt. kandeos. Basiid, basidium - vt. eoskand. Biotroof - organism, kes elab ja toitub *parasiidina teist liiki organismil või on viimasega *mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi tähenduses. Dikaarüon, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar Dikarüootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline. Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum; vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis. Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina
muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid, kes on võimelised elama ka ilma peremeesorganismita (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi võib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine arenenud parasiit. Puhas kasvukiirus: Rp = 1 stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia. Kasvukiirus sõltub: 1) L aeg, mille jooksul peremees nakatub; 2) S nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi S on kriitiline suurus St = 1/BL e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
