Parasiidid

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 26 korda Seda faili on alla laetud 26 korda 1 leht Lehekülgede arv dokumendis 23/02/2009 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks.
Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss)
Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha
korralikult küpsetada.
Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane)
Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt
veekogust vett juua ja rohukõrsi närida.
Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge)
Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt
käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja
taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis.
Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos
munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inimene sööb seda.
Nookpaelussi vaheperemees on siga. Ta elab ka inimese sooles.
Laiussi vaheperemees on kala.
Maksa-kakssuulase peremees on lihasööja loom. Vette sattunud munast areneb vastne,
mis tungib veeteo maksa. Teost väljunud vastne ujub taime juurde ja kinnitub sellele,
loom sööb taime ja vastne liigub ta maksa, munad satuvad koos väljaheitega rohule.

Kiduussid elavad taime juures- hävitavad juuri (saaki pole suur)
Solkmed tekitavad allergiad, kahjustab närvisüsteemi. Inimene võib ilma jääda töövõimest.
Naaskelsaba- tekitab isu kaotust, päraku ümbruses kihelust.
Keeritsuss- põhjustab mitmesuguseid vaevusi , mõnikord võib lõppeda inimese surmaga.
Vihmaussil on harjased, mis aitavad tal edasi liikuda, tema keha katab õhuke ühest rakust koosnev
epiteel, mille alla paiknevad lihased( erinevaid lihaseid kokku tõmmates muudab kuju ja liigub edasi,
ringlihastel muutub pikaks ja peeneks, pikilihastel lüheneb),kokku moodustavad nad nahklihasmõigu,
mis on ussi toeseks.Närvisüsteem- võtab vastu ärritusi.Hingavad naha kaudu.Ussi kehapind peab olema
niiske koguaeg. Vihmauss on tähtis mullaviljakuse säilitamisel,lagundab taimi.
Seedeelundkond- suuava;söögitoru;pugu;magu;sool;pärak.Erituselundkond-moodustavad eritustorukesed, mille kaudu
eritab jääkaineid kehapinnale. Vereringe on suletud. Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Südamena
talitlevad eesmised ringsooned. Veres on hemoglobiin(värvus).Vihmaussid vahetavad paaritumisel seemnerakke
.Need kattuvad limakihiga.Vööpiirkond eritab ohtralt lima, millest tekib kookon.Muneb, viljastab ja roomab kookonist
välja.Sealt koorub uus vihmauss.
Mudatuplased elavad eesosaga mudasse veekogude põhjas.Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused.
Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad. Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel
täppsilmad. Elavad mageveekogudes, toituvad selgrootutest(konnakulles, vihmauss).Harjasteta. Areng otsene.
Hulkharjasussis- elavad meres.Kehal on harjad ja jätke ehk lõpus. Toiduks on vetikad või muda.
Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel.
Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel.

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: paeluss, ümeruss, rõngasuss, solkmed, imuss jne kirjeldused, haigused, mida nad leivtavad