AJALUGU (ROOTSI AEG) (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV?
- MIS PIDURDAS LINNADE ARENGUT?
- KES OLI 'TALURAHVAKAUPMEES'?
- MIKS OLI ROOTSI RIIGIL VAJA LÄBI VIIA MÕISATE REDUKTSIOONI?
- MILLISEID REFORME KAVANDAS KARL XI EESTI ALADEL?
- MILLINE OLI MÕISATE REDUKTSIOONI TULEMUS?
- MILLINE OLI PÄRUSAADLI OLUKORD LIIVIMAA KUBERMANGUS PÄRAST REDUKTSIOONI?
- MIDA PIDASID ROOTSI VÕIMUD VÄÄRUSUKS?
- MIKS HOIDSID EESTLASED OMA VANADEST USKUMUTEST JA KOMMETEST VISALT KINNI?
- MIDA TÄHENDAS LIBAHUNDIKS JOOKSMINE?
- MILLISED OLID SÜÜDISTUSTE TEGELIKUD TAGAMAAD?
- MIS TÕI SÕJASÜNDMUSTESSE MURRANGU?
- MIS TÄHISTAB VANA-LIIVIMAA LÕPPU?
- MILLISEID HÄDAD KAASNESID ELANIKELE SÕJAGA?
- KUIDAS SÕIDVAD RIIGID PÜÜDSID OMA SÕDIMIST NÄIDATA?
- MILLISTE SÕDADE JA RAHUDEGA OLID ROOTSIGA LIIDETUD PÕHJA-EESTI LÕUNA-EESTI SAAREMAA RUHNU ?
- MILLINE OLI RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÕHJASÕJA EEL?
- KES OLI STEPHAN RAABE EHK RONGA TEHVAN?
Lõik failist
AJALOO
KORDAMISKÜSIMUSED
2)
ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL.
MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV ? TOO 3 NÄIDETRüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi
Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke
küsimusi , mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud
kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos
maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid
küsimusi.
3)
ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES.Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka
Liivimaa kubermangu kõrgeimaks
valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle
alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,
nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid
raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka
postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
4)
ISELOOMUSTA RAHVASTIKU OLUKORDA ROOTSI VÕIMU KEHTESTAMISEL
PÕHJA-EESTIS KUNI 17.SAJANDI KESKPAIGANI(SÕJAS ENIM KANNATANUD
Rootsi aeg. Rahvastik, majandus, linnad, tööstus, eluolu, riigivõimu suhtumine, reduktsioon, usk, kultuur, sõjad. 34 küsimust ja vastust
5) MILLINE OLI RAHVASTIKU OLUKORD 17.SAJANDI KESKPAIGAST 1721. AASTANI. (MAJ, SÕJAD, MIGRATSIOON) TOO VÄLJA 3 ÜLDISEMAT SUUNDUMUST
Majandus- Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantistlik majanduspoliitika. Kuna Euroopa kaubateed olid nihkunud, olid Eesti linnad kaotanud oma eelisseisundi kaubanduses Käsitöö püsis tsunfti raames. 17. sajandi II poolel hakati rajama manufaktuure.
Sõjad- 1645. aastal läks Saaremaa Taani käest Rootsile. Rootsi Liivimaa valdused jaotati Eesti- ja Liivimaa kubermangudeks. Sõjas kannatanud maarahvas kosus XVII sajandi jooksul uuesti. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas. Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721. aastal.
Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid.
Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid. Samuti ka soomlasi, kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Lõuna- Eestis asus rohkesti lätlasi. Lisaks veel hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased jt. Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks.
6) VÕRRELGE EESTI LINNADE ARENGUT ROOTSI AJAL. TOO VÄLJA 3 MUUTUST
Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid.
7) TOO VÄLJA 2 PEAMIST LINNADE ARENGUSUUNDA ROOTSI AJAL. MIS PIDURDAS LINNADE ARENGUT? MILLINE LINN JA MIKS SAAVUTAS ROOTSI AJAL KIIREMA ARENGU? NIMETA 3 TÖÖSTUSHARU, KUS ASUVAD TEGUTSEMA MANUFAKTUURID. KES OLI ''TALURAHVAKAUPMEES''?
2 peamist arengusuunda Rootsi ajal olid käsitöö ja manufaktuurid. Linnade arengut pidurdas see, et kaup liikus mujal-läbi Narva, Tallinna või Pihkvast iidset maanteed mööda Riiga. Narva saavutas kiirema arengu, sest see on Venemaa naaber ja kaup liikus sealt kõige paremini. 3 tööstusharu on klaasi-, tellise- ja hiljem ka riidemanufaktuurid. Talurahvakaupmehed müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu
8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS
A) Tekkisid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Näiteks raja Jacob de la Gardie Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuride keskus oli Narva, kus oli võimalik kasutada Narva kose energiat.
B) 17. sajandil vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujnema rotsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja palju linnad kiratsesid, eriti Tartu.
Sarnased õppematerjalid
4
doc
VARAUUSAEG
Valitsemine
1. Iseloomustage rüütelkonna võimupiire Rootsi aja esimesel poolel. Millistes valdkondades oli
rüütelkonna sõna otsustav? Tooge näiteid
Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene
riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt
kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed
käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi.
2. Iseloomustage kuberneri võimupiire. Nimetage 3 olulisemat valdkonda, mis olid tema
halduses.
Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks
valitusametnikuks
7
doc
VARAUUSAEG
Varauusaeg
1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping,
kelle vahel, millal, kes millised alad sai?
1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale.
1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused.
1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa
linnused.
Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele.
Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning
Taanil Saaremaa.
2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)?
1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel.
Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga.
3
3
doc
Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg
Õ.lk 94-124
Liivi sõda 1558- 1583
1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Naaberriigid. Poola, Rootsi, Taani ja
Venemaa
2. Mis on Tartu maks? Venemaa tahtis Liivimaalt saada väljamõeldud maksu, andamit
Tartu linna eest ehk Tartu maksu. Üks mark aastas, iga elaniku pealt.
3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 1558.aastal. Vene väed tungisid Tartu
piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele.
( Põhjsed,ajendid: Venemaa soov vallutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba
väljapääs Läänemerele
7
odt
Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte
Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile.
Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida
Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd,
mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas.
Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks
hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne
lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.
Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi
kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel
13
docx
Ajalugu II kursus
Ajalugu II kursus
Rootsi aeg Eestis
1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus
1583 - Pljussa vaherahu - Venemaa ja Rootsi vahel / Põhja-Eesti kui ka Ingerimaa
vallutatud linnused
1629 - Altmargi vaherahu - Rootsi ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti),
Põhja-Läti koos Riiaga
1645 - Brömsebro vaherahu - Rootsi ja Taani vahel / Saaremaa
1660 - Olivia vaherahu - Rootsi ja Poola / Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale +
Ruhnu saar
Asutus
1558 - Enne Liivi sõda: 250 000 - 300 000 inimest
1629 - 120 000 - 140 000 inimest, Altmargi vaherahu, sõja lõpppunkt, vahepeal oli olnud
koloniseerimine
1695 - 350 000 - 400 000 inimest, enne näljahäda, talurahva jõuline kasv peale sõda, eestlasi
ei võetud Rootsi sõjaväkke, pikk rahuaeg
10
docx
Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
Liivi sõda (1558-1583)
Sõja põhjused:
· Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui
ka Venemaa
· Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus
· Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik
Ajend:
· Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud
vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse.
Osapooled:
Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu
4
doc
Ajaloo töö küs. vastused
LIIVI SÕDA
1.Sõja aeg ja põhjused.
1558-1583.
Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas
Liivimaad vallutama.
2.Sõja osapooled.
Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani.
3.Liivi sõjaga seotud isikud.
Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks.
Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar
Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi
temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga.
Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik
Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi
4
docx
Varauusaeg konspekt 11. klass
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg"
Sündmused:
1558 Liivi sõja algus
1561 Rootsi väed saabusid Tallinna
1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium
1632 Tartu ülikooli asutamine
1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline
seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid.
1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega
Stockholmis kuninga jutul.
1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest
1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa)
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid