Vana-Kreeka (konspekt) (10)

• Balkani ps lõunaosa
  
• Egeuse mere saared
  

• Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps)
  
• Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee.
  
• Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee.
  

• Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni.
  
• Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni.
  

• Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel ( Knossose palee)
  
• 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
  
• 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon.
  

• Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
  
• Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
  
• Väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus).
  

• Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
  
• Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
  
• Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna.
  
• U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
  
• Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena ).
  
• 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused.
  

• Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
  
• Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus.
  
• Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
  
• Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule.
  

• Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia -Kreeka võimu alla.
  
• Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased )
  
• Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria)
  
• 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla.
  
• 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus .
  

Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon

Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel.

• Aeg: 2000-1400 eKr
  
• Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
  
• Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest.
  

• Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
  
• Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
  
• Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus.
  
• Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks.
  
• Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi.
  

• Erksavärvilised freskod seintel.
  
• Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal.
  
• Austati jumalannasid.
  
• Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid .
  
• Puudus sõjatemaatika.
  

• Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
  
• Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine .
  

• Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr).
  
• Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
  
• Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni.
  
• Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded).
  

• Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
  
• Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
  
• Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks.
  
• Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga .
  
• Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised.
  

• Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile.
  
• Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid.
  
• Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
  

• U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased , kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni.
  

• Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
  
• Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles .
  
• Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
  

• Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.
  
• Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks.
  
• 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna.
  
• Achilleuse kand – ainuke nõrk koht.
  
• Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega.
  
• Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale .
  

• Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja
  

• “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale.
  

• “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle.
  
• Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.
  

Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

• Hellenid – kreeklaste nimetus
  
• Barbarid – võõramaalased
  
• Ühised jumalad ja murdekeeled
  
• Ühine võitlus pärslaste vastu.
  

• Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm.
  
• Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus .
  
• Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats .
  
• Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused.
  
• Külad ja rikaste maamajad.