Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid)
391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm)
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii
Lossi töökodades töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Lossid olid üksteisest sõltumatute riikide keskused, sõdisid omavahel. Sõjateema losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest kükloopilised müürid nende ehitamisega said hakkama vaid kükloobid. Sõjalised kaaskondlased lossi põhiline relvajõud. 1200 eKr tabasid Kreekat vapustused paljud keskused purustati rahvasteliikumine. Tsiv. langes uue sissetungi tagajärjel. 8.Kreeka: ajaloo põhietapid Tume ajajärk 1100-800 eKr Kreeta-Mükeene häving täielik, losse ei ehitatud üles, kiri unustati, rahvaarv kahanes, väga vähe teada. Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, Egeuse meri Kreeka sisemeri; raua kasutuselevõtt rauaaeg Tsivilisatiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr uuteks keskusteks linnad; aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht; linnriigid; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased; käsitöölised
Egiptusest lahkuti Moosese juhtimisel. Kuningas Taavet ühendas Kaanani lõunaosa ja rajas Iisraeli riigi. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Pärast Taaveti poja Saalomoni surma lagunes riik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Assüürlased vallutasid Iisraeli ning asustasid elanikud teistesse paikadesse. 6ndal sajandis e.Kr. purustas Babüloonia Juuda riigi ning suur osa rahvast küüditati Paabeli vangipõlv. Vana Testament Iisraellaste ajaloo, usu, kommete ja seaduste peamine allikas on Vana Testament. Vana Testament sisaldab ka moraalijuhiseid, tulevikukuulutusi, luulet jne. Iisraellased austasid ainult ühte jumalat Jahve't Prohvetid Iisraellased austasid pärast Moosese aega Jahve kõrval ka teisi jumalaid. Kõiki õnnetusi võis seetõttu tõlgendada, kui Jahve õiglast karistust. Selliste seletustega tulid rahva ette jutlustajad prohvetid. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas, ehk Messias, kes taastab Iisraeli
Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis
Kõik kommentaarid