Prantsuse keel asendas ladina keele. Ainult Austria õukonnas üritati 18. sajandi keskpaigani prantsuse keele pealetungile vastu seista. Euroopas hakati esimest korda valmistama jäätist ning kääritama vahuveini. Euroopas võeti kasutusele kasuliku söögiriistana kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse
põhjus: Preisimaa ei taha keisriks naist tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Austria Hasburgidele jääb troon. Seitsmeaastane sõda osapooled: Preisimaa ← Austria, Venemaa, Rootsi Inglismaa ← Prantsusmaa põhjus: Austria soov Sileesiat tagasi saada. Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad kolooniaülevõimu pärast. Tulemus: Preisimaa säilitab piirid. Inglismaa saab mitmed kolooniad endale. Muutused ühiskonnas: sõjandus → alaline sõjavägi → ohvitseri koolide rajamine → jalavägi; ratsavägi on tugi; kahurid on piiramiseks → joontaktika → linnade ümber rajati bastionid (nurgelised muldvallid) → magamisaidad – suuredtoiduga aidad rahvastik → kartulikasvatus leevendas näljahäda → rahvaarv kasvas kiiresti → kõrge laste suremus → suurim linn oli London perekond → abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof, kirjanik. Tema vaated t
tugevnemine, riik eluviis, "Pärast kuninga võimu sõjalise diplomaatia mind tulgu või hukutamine- kuninga võimsuse tõus, ala, baroki veeuputus" surm. kultuuriline tõus õitseaeg, "Riik- see olen mina" VALGUSTUS Valgustus oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas, mis tugines humanismile, teaduslikule maailmapildile ja 17.sajandi filosoofiale. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Tekkimise eeldused: · uue mõtteviisi ehk humanismi · maadeavastused teke · loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng
· Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18
asevalitseja Oranje Willemiga. Uus valitsejapaar allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni ,,Õiguste billina", mis on jäänud üheks Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks. Stuartite võimuletulekust alanud Sotimaa ja Inglismaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna.
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". A
Kõik kommentaarid