Euroopa suurim sadam on Rotterdami sadam. Algselt oli Rotterdam väike kaluriküla, mis on arenenud maailma suurimaks sadamaks. Ta on üheks olulisemaks naftatöötlemise ja -transiidi keskuseks. Teisi põnevaid fakte Hollandlased on pikimad Euroopas. Hollandi kõrgeim punkt on 323m, Eesti kõrgeim punkt jääb 5m alla (318m). Kui Hollandi koolilapsed teevad oma eksami läbi, siis nad riputavad õue Hollandi lipu ja oma koolikoti. Holland on poulaarne tänu oma tuule- veskitele, juustule, puukingadele, tulpidele ja jalgratastele. Leida võib lillekimbu peaaegu igalt elutoamööblilt.
Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35
Holland Valuoja Põhikool 9a klass Koostas:Kätlin Laas Juhendas:Maiga Purgats Holland Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Holland Pindala:41 526 km² Rahvaarv:16 515 100 Pealinn:Amsterdam
HOLLAND Kristiina Oras TT-12 Sisukord Lühitutvustus Keukenhof Kanalid Puukingad Tuuleveskid Juust Toidukultuur Lühitutvustus Holland ehk Madalmaad Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 847 007 Pealinn: Amsterdam Valitsuse residents: Den haag Riigikord: Konstitutsiooniline Monarhia Keukenhof Keukenhof on kuulus oma kevadise lillenäituse poolest. See on maailma enim fotografeeritud vaatamisväärsus. Keukenhofi on avatud igal aastal alates märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Peenardel õitsevad tuhanded tulbid, nartsissid, hüatsindid. Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel teemadel lillekompositsioonid. Kanalid Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu vanalinna ja algab kuningalossi tagant. Kanaleid ühendavad sajad sillad. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega. Samuti on huvili...
Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise
territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla[1]. Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest. Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven. Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Hollandil on 12 provintsi: Drenthe (keskus Assen) Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland (Arnhem) Groningeni provints (Groningen) Limburg (Maastricht) Lõuna-Holland (Haag) Overijssel (Zwolle) Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) Põhja-Holland (Haarlem)
HOLLAND Demograafilised näitajad 2010 Rahvaarv 16,783,092 Kasvutempo (protsentides) 0.4 Laste arv ühe naise kohta 1.7 Sündimus (tuhandetes) 173 Keskmine eluiga (aastates) 80 Suremus (tuhandetes) 147 Imikusuremus (tuhande sünni kohta) 6 Migratsioon (protsentides) 2 Migrantide arv (tuhandetes) 40 Meeste keskmine eluiga on pikem kui naiste keskmine eluiga ja mehed elavad kauem kui naised. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. ...
Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas
Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus. Piim läheb enamasti või- ja juustutööstuse tooraineks. Hollandi juust on tuntud üle maailma.Suurel osal põldudest kasvatatakse loomasööta.Riigi omapäraseim põllundustoodang on lilled. Juba XVIII sajandil toodi Hollandisse tulbisibulaid, millest hakati aretama üha uusi sorte. Nüüdseks on Holland maailma kõige enim lõikelilli eksportiv riik. Sellest tuleneb ka nimetus “Tulpidemaa”. Hollandis kasvatatakse ka aedvilju ning marju (peamiselt maasikad), millega varustatakse tervet Euroopat aastaringselt. Seal on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade atrv 2003 aasta seisuga: veised – 3885350 lambad – 1088490 kitsed – 380350 hobused – 136000 küülikud - 302000 sead – 12429100 pead. Kodulindude arv: kanad – 96919000
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu
Holland Joonis 1 Hollandi riigilipp Pindala: 42000 km² Rahvaarv: ligikaudu 15,7 miljonit Pealinn: Amsterdam Rahaühik: kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigikeel: hollandi keel 1.1 Asend ja piir Algselt oli riigi nimi Batavia, kuid 1611 aastal muudeti see Hollandiks. Hollandlased ise kutsuvad oma riiki Netherlands, mis tähendab madalmaasid. Holland piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Hollandil on 12 provintsi: · Drenthe (keskus Assen) · Flevoland (Lelystad) · Friisimaa (Leeuwarden) · Gelderland (Arnhem) Joonis 2 Hollandi vapp · Groningeni provints (Groningen)
Zeeland Zeeland (Middelburg) Utrechti provints Utrechti provints (Utrecht) Populaarne turismiobjekt kesklinna lähedal. sai oma nime 19. sajandi Hollandi meistri Rembrandt'i järgi kõige ligitõmbavam koht nii kohalike kui külastajate seas. Algselt loodud töölisklassile 17. sajandil on praegu koduks paljudele õpilastele, käsitöölistele ja noortele spetsialistidele põhja Jordaan ja lõuna Jordaan, mida eraldab Rozengracht. Holland on kuulus oma tuuleveskite poolest, mida praeguseks on järgi jäänud üle tuhande. Aastast 1740 ehitati 19 massiivset tuuleveskit, mis on säilinud tänapäevani. Tuuleveskid juhivad üleliigse vee Alblasserwaardi tammidest, mis asuvad allpool mere pinda, ja juhivad selle vee jõkke nimega Lek. ehitatud aastatel 1648 1655 klassikaline näide Hollandi arhitektuurist. Aastal 1808 kui Hollandi kuningaks sa
Alari issak holland Hollandi vapp Hollandi lipp Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Pealinn - amsterdam Rahvastik Amsterdam 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest pindala 41 526 km² Kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau Vaatamisväärsused Allard Pierson Muuseum Piibli Muuseum Nemo Muuseum Amsterdamis tulbid Hollandi tüüpi tuuliku varemed.
HOLLAND Lennart Hanni Eliise Saskia Sevtsenko 8.B ASUKOHT Asub Euraasias Pindala: 41 526 km² Holland piirneb idas Saksamaaga ja lõunas Belgiaga Suurimad jõed Gudenå Odense Å Vidå Suså Suurimad mäed Suurimad linnad Amsterdam- 724 000 inimest Rotterdam- 599 000 inimest Haag- 445 000 inimest
Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid.Hollandis hõivatakse aga
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6
Mihkel Peips Majandus ja ettevõtlus Eesti ja Holland Eesti ettevõtte maksud Tulumaks Tulumaks on sissetulekult võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning juriidilise isiku tulumaks. Eesti tulumaksumäär on 2016. aastal 20% . Maksudeklaratsiooni esitatakse maksu -ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on tasu, mida kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Töötaval inimesel tasub sotsiaalmaksu tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Iga kuu 10
RAHVASTIKU UURIMUS HOLLAND Rakvere Reaalgümnaasium RIIGI RAHVAARV a) 16,730,632 (July 2012 est.) b) Kui arvestada seda, et väikeriikidena loetakse neid, kus inimesi paarkümmend miljonit ning vähem, on maailma mastaabis Holland väikeriik. Rahvaarvu alusel on Holland maailmas 64.kohal. c)Hollandiga peaagu sama palju inimimesi elab Niger, Tsiilis ning ka Burkina Fasos. RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTUS JA ANALÜÜS a) Hollandis elab ruutkilomeetri kohta 493,34 inimest. Enam-vähem sarnane rahvastiku tihedus on näiteks San Marinos, Tuvalus ning Lõuna-Koreas. Oma koduriigi Eestiva võrreldes, on Hollandi asustus väga tihe, sest eetis on see vaid 30,07 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ligikaudu 15 korda väiksem, kui Hollandis.
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed :
Tartu Descartes'i Lütseum Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel
Hispaania ja Holland Nele, Kärol ja Henri Sisukord · Looduslikud tingimused · Põllumajandusmaa kasutamine · Põllumajanduse spetsialiseerumine · Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses Loodustingimused · Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on pinnamood on mägine tasane · Hispaania põhjaosas on · Kogu riigi territooriumil on parasvöötmekliima parasvöötme kliimaga segamets ja lehtmetsad kõrgusvööndilisuse ala · Riigis on segametsade · Eriti viljakad on kamar-leetmullad metsapruunmullad ja leet- · Aastane sademete hulk on pruunmullad Hispaania vastavalt 450 mm ja 1758 põhjaos...
Esirinnas isikuvabadustes Benluxi, NATO, Euratomi, ESTÜ asutajaliige Euroopa Liiduga ühinemine Oli ESTÜ asutajaliige 1957 koos teiste ESTÜ asutajate kirjutas alla Rooma Lepingule, asutades sellega Euroopa Majandusühenduse (EEC/EMÜ) 1958 sai Hollandi põllumajandusministrist esimene Euroopa Komisjoni põllumajanduse volinik Juhtis ühise põllumajanduspoliitika välja töötamist Euroopa põllumajandsureformid on Hollandile olnud väga kasulikud Holland on suuruselt teine põllumajandussaaduste eksportija maailmas 2005 kukkus Hollandis läbi ELi konstitutsiooni referendum Euroga liitumine Eurotsooni liige alates 1999 aastast Ühines koos 11 teise riigiga, kes koheselt kvalifitseerusid 2002 aastal, kui tulid välja füüsilised euro rahatähed, lõppes Hollandis kahe valuuta ringlus ning eurost sai ainuke kasutusel olev valuuta Majanduse eripärad Avatud majandus, toetub suuresti ekspordile
Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlikud, väikesemõõtmelised maalid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud zanrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: 26 Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669)
HOLLAND Marek Ungerson Kärstna Põhikool 9. klass Asukoht Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne- Euroopas. Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks. Üldandmed Pindala: 41 600 km² . Rahvaarv: 16 366 600 inimest. Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro.
2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam. Hollandi rahvuslikuks sümboliks on punane tulp, ütleb ju laulusalmgi, et tulbid ja Amsterdam..
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.............................................................................
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid ...
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7
Monarhia Hollandis Lühivaade monarhia ajaloost 1463.a. tulid esmakordselt kokku Generaalstaadid (parlament). 1579.a. sõlmisid 7 kalvinistlikku põhjaprovintsi Utrechti Uniooni, lõid 1581.a. Hispaaniast lahku ja moodustasid Ühendatud Provintside Vabariigi. Vahepeal sai Holland edu asumaadel. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1795.a. hõivasid Hollandi Prantsuse väed, kelle toetusel loodi 1798.a. Bataavia Vabariik ja võeti vastu esimene Põhiseadus. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist.Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Monarhia Hollandis
9a ? , 80.9% 19.1% , 3 : , , 60 % . . , 15 . ? , , Vincent van Gogh !!!
Belgium. The European portion of the Netherlands has a total area of 41,528 sq km of which 33,939 sq km is land surface. Country's capital and largest city is Amsterdam. Population is about 16 million. 3 Chapter 1 The Netherlands 1.1 Mainly about the Netherlands Netherlands is also known unofficially as Holland. Netherlands is bordered on the north and west by the North Sea, on the east by Germany and on the south by Belgium. With Belgium and Luxembourg, the Netherlands forms the Low, or Benelux, Countries. The Netherlands Antilles and Aruba, islands in the Caribbean, are part of the Netherlands. Country's capital and largest city is Amsterdam (see also Appendix 1). National holiday is Queen's Day on 30 th April. And the mother tongue is Dutch. (5)
äärmuslikke inimtüüpe. Kaugemalt tulnule seondub linnaga enamasti vabameelsus. Amsterdami minnakse lootuses kogeda, mida tähendab elu ilma piirangute ja reegliteta. Kohalikud on aga mõnusalt ja inimlikult konservatiivsed, armastades mugavust, hubasust, ilu ja hulgaliselt ajaviidet. Ning seda kõike pakub linn piisavalt igale maitsele. Vaatamisväärsused Amsterdamis Dami väljak Punaste laternate piirkond · Holland on kuulus legaliseeritud prostitutsiooni poolest ning enamik prostituute Amsterdamis reklaamib oma kehavõlusid just nimelt selles piirkonnas, mis jääb Amsterdami vanalinna sisse Nieuwmarkti ümbrusse. Legaalne prostitutsioon meelitab kohale palju isasturiste. · Amsterdamis on ka kanep legaalne, niiet, kui tahad ennast pilve tõmmata, mine Amsterdami!!! · Prostituutide hind: fuck and suck- 50 EUR · Tänan tähelepanu eest!!!
The Kingdom of Netherlands The Kingdom of Netherlands is a constitutional monarchy with territory in Western Europe and in the Carribean.The four parts of the Kingdom--Aruba, Curaçao, the Netherlands, and Sint Maarten--are referred to as countries, and participate on a basis of equality as partners in the Kingdom. In practice, however, most of the Kingdom affairs are administered by the Netherlands (which comprises roughly 98% of the Kingdom's land area. Geography The Kingdom of the Netherlands covers 42,519 square kilometres. The Kingdom of the Netherlands has land borders with Belgium, Germany, and France. About one quarter of the Netherlands lies below sea level. Economy and natural rsources GDP (2011): $705.7 billion. GDP growth (2011 est.): 1.6%. GDP per capita (2011): $ 42,300. Natural resources: Natural gas, petroleum, fertile soil. Agriculture (2% of GDP) Industry (24% of GDP) services (74% of GDP) ...
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van...
tarbimise traditsioonid ja kultuur. Flaamide toidud ja toidukultuur on võrreldav prantsuse köögiga Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajanduslik maa. Hollandi asend on olnud heaks eelduseks väliskaubanduse arengule. Pärast II maailmasõda on väga kiirest arenenud must metallurgia, masinatööstus, nafta töötlemise tööstus, keemiatööstus ja toiduainetööstus. Samal ajal on vähenenud tekstiilitööstuse osatähtsus. Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Riigis on põllumajanduse põhiharuks loomakasvatus, eriti piimakarjandus. Sisse veetakse teravilja, kivisütt ja erinevate toodangute valmistamiseks vajalikku toorainet. Hollandlastele ja flaamidele on jõulud perega olemise ja omavalmistatud heade toitude söömise püha. Jõuludel käiakse kirikus ning süüakse leiba ja worstebroodjesi. See on leiva sisse keeratud vorst, mida nad armastavad talviti süüa, traditsiooniliselt
- - - MADALMAAD Referaat Juhendaja: - Holland ehk Madalmaad Madalmaad, nagu ka nimest nähtub, on territoorium, mis asub ühe neljandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvelt, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder. Hollandi pealinnaks on Amsterdam ning riigikeeleks hollandi keel. Hillandi pindalaks on 41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro. Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine. Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn, Johannes Vermeer ja Jan Steen. 19. ja 20. sajandi suured kunstnikud Vincent van Goth ja Piet Mondriaan ei olnud vähem tähelepanuväärsed. Rahvuslus ja id...
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades
..............................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................11 Lisad.........................................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud Hollandi ja Eesti vahelised suhted, ning seda igas valdkonnas, sealhulgas majandus, kultuur, turism. Uurimisobjektiks just Holland, sest see, et riik on suurema tähelepanu alt välja jäänud, ei tähenda see seda, et tegu ei oleks huvitava sihtkohariigiga. Tahangi just teada saada, mida põnevat on riigil pakkuda. Töö eesmärgiks on nii endale kui kaasõpilastele tutvustada neile teada pisikest riiki hoopis teise nurga alt, et nii nemad kui ka mina saaksime midagi uut ja kasulikku teada. Et eesmärki täita, olen teinud põhjalikke ülevaateid nii hetke kui ka lähimineviku oludest ning sündmustest.
Hollandi(Amsterdami) info Amsterdam on üks maailma suurepärasemaid linnu. Ta on tuntud Amsterdam on samas 735 000 inimest Hollandi keel Euro 42 508 km² Autorist Autori nimi on Margot Roose Sattus Amsterdami Nad vahetavad visiitkaarte Pärast aastat Erinevused Hollandi rahaasjad Erinev huumor Hollandis peetakse normaalseks: Eutanaasia Veerand Hollandit on alla mere pinna Holland on ülerahvastatud 1105.22in/km2 samal ajal, kui eesti rahvastiku tihedus on: 29,2 in/km2. Fakte Hollandis ei ole metsi ega rabasi. Kanepi pealinn Seal võib kasvatada marihuaanat Punaste laternate tänav Kõik on hästi korras Rikas riik Vähe seaduseid Üks populaarseimaid kohti noorte seas Aitäh kuulamast!
Tanel Õunapuu 11a Põllumajandus Hollandis 1. Looduslikud eeldused a) b) Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga. Kuu J V M A M J J A S O N D Aasta
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3
HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti
Rembrandt Harmensz van Rijni Rembrandt oli hollandi barokk-kunstnik. kunstiteoseid ja sõlmida uusi kohtakte. Teda peetakse üheks parimaks maalijaks Paari tabasid esimesed mured, kui nende lääne kunsti ajaloos. Tema tööd on poeg Rumbartus suri 1635. aastal ja seda mõjutanud paljusid hilisemaid kunstnikke. kuu pärast oma sündi. Samuti suri ka Rembrandt Hermensz van Rijni sündis 5. nende tütar Cornelia 1638. aastal kõigest juulil 1606. aastal Leidenis. Ta alustas kolme nädala vanuselt. 1640. aastal sündis õpinguid ladinakeelses koolis ja 14. neil tütar, kellele pandi samuti nimeks aastaselt astus Leideni Ülikooli. Sealne Cornelia, kui kes suri enam kui ühe kuu programm ei huvitanud teda ning ta lahkus vanuselt. Alles nende neljas laps Titus, kes koolist, et õppida maalikunsti. Ta õppis sündis 1641. aastal jõudis täiskasvanuikka. algul kohaliku meistr...
Põllumajandusmaastikud kahe riigi põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam • Rühmatöö • Holland asub Belgia ja Saksamaa vahel.Põllud on väga suured, maju asub piirkonnas hõredalt, põlde on palju. Põllud on enamjaolt pikad ristküliku kujuga.Talud paiknevad üksteistest eraldi. • Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja lambaid, kartulid kasvavad põldudel ja lambad taludes. • Holland on madalmaa, sealne kliima on parasvöötmeline, soojade ja pilviste suvedega. Sageli sajab vihma. Teed on väga sirged ja sõidetavad :D :D :D :D :D :D
Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega,
(2) Peamised zanrid Uued maalizanrid, mis 17. sajandil Hollandis tekkisid olid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (3) Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreedelt vaatab meile vastu rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. Maastikumaalidel oli eriline koht meremaalil kuna Holland oli oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Portreekunst Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandlane Frans Hals. (4) Hals oskas tabada momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgesti loetavad. Olustikumaal Üks suurimaid olustikumaalide maalijaid avastati uuesti alles 19. sajandil, kelleks oli Jan Vermer van Delft
Maalikunst: Peamised zanrid: olustikumaal- sageli jõudeelu ja jõukate inimeste lõbutsemine portreekunst natüürmort- maastikumaal **Portreemaal üks aegade suuremaid portreemeistreid- FRANS HALS sidus olustikulise tegevusega vaba, hoogne, jõulised pintslilöögid **Olustikumaal palju viljelejaid esemete, rõivaste, materjali, mööbli illusionistlik kujutamine, tihti aineks satiiriline või moraliseeriv jutustus. JAN STEEM, PIETER de HOOCH JAN VERMEER van DELFT- üks suuremeid Holland imaalikaid kujutab enamasti interjööre, ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus vähetähtis karged külmad toonid ** Natüürmort kuulsaimad WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega, jahisaak jne **Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, kui varem oli maastik olnud allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis aga iseseisev zanr. 17.saj II pool JACOB van RUISDAEL
Frans Hals Maailmakuulus Flaami portreekunstnik Frans Hals Hollandi kuldse aja kunstnik Tuntud eelkõige portreekunsti poolest Tema teosed olid väga kuulsad ning väärtuslikud siiani. Frans Hals'i pilt hollandi rahatähel Lühidalt tema elust Sündinud 1580 aastal, Antwerpis. Õppis flaami-pagulase Karel Van Manderi käe all. 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige. 1617 aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last. 1644 aastal oli ta Kunstnike Ühingu juhataja. 1652 aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused. Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis. * Haarlem linn Hollandi põhjaosas Tema maalide stiil Ta ei kasutanud oma maalidel abijooni või alusvärvi. Uuringud aga näitavad, et ta maalis kihtide kaupa, nagu selle...
Most of its natural wildlife has also disappeared due to over-hunting · No other country in Europe has as many volcanoes as Italy. This is because the Italian peninsula stands on a fault line. Three major volcanoes (Etna, Stromboli, and Vesuvius) have erupted in the last hundred years · The world's first operas were composed in Italy at the end of the sixteenth century. HOLLAND/ Neatherland · Holland has the highest museum density in the world, with almost 1000 museums. The Van Gogh Museum and the Kröller-Müller Museum of Holland house the largest Van Gogh collections in the world. · Hollanders usually have a bunch of flowers in their living rooms. · The landscape of Holland is dotted with windmills, which have become its hallmark. · The country has over 4,400 km of navigable rivers, canals and lakes. · The kapital of Neatherland is Amsterdam
1 seetõttu ei ole kõik ühiskonnagrupid võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuse kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab tasuta, kui palju tuleb osta raha eest. Peamised heaolureziimid: 1.Põhiväärtused 2.maj taotlused 3.sots taotlused 4.heaolumudel(reziim+tunnusjooned) Sotsiaaldemokraadid/Sotsialism Konservatism(Saksamaa, Liberalism (USA, Austraalia, (Rootsi, Norra, Holland, Soome, Prantsusmaa, Hispaania) Suurbritannia,Iirimaa,Eesti) Taani) 1.Töötava inimese palk peaks 1.Inimeste vabadus ja võrdõi- 1.Õigus saada sotsiaaltoetust, katma ka ülalpeetavate guslikkus ning minimaalriik. tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu pereliikmete vajadused. 2.Turukonkurents viib hinnad õigus valida või õigus pöörduda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
