Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I. Välimäki , 1998). Lapse kehalisele arengule mõjub ka liikumiskeskkonna mitmekülgsus, millele tuleks nii koolis kui lasteaias pöörata suurt tähelepanu. Kitsad liikumistingimused ei tohiks olla liikumiskasvatuse läbiviimisele takistuseks ( P. Karvonen, 2003). Ka meie lasteaias olid väga pikka aega raskendatud liikumistingimused. Õuealal ei olnud sellist kohta, kus viia läbi liikumistunde. Pidime kasutama kooli staadionit ja rahvamaja suurt saali. Selleks tuli väga palju aega varuda, et õigeks ajaks kohal olla. Lasteaeda tagasi minek
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................
Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põhitõdesid, tervislikku õppimist läbi mängu ja toitumise ning liikumise vajalikkust lasteaias. Tervist edendava lasteaia alused ning põhimõtted Tervisedenduse alused Teadmised selle kohta, kuidas oma tervist hoida saavad inimesed juba üsna varajases eas, või siis vähemalt nii see peaks olema. Lasteaias saavad lapsed oma esimesed teadmised, nii muu maailma kui ka enda kohta. Just tervise edendamine tundub olevat lasteaias üks suur osa lasteaia elust. Õpetajad on vahetevahel isegi suuremad terviseedendajad, kui mõned meditsiinitöötajad. Tervis
nende kehalist aktiivsust tõsta. Selleks aga on vajalik, et lapsevanemad ning õpetajad saaksid aru kehalise aktiivsuse tähtsusest ning oleks teadlikud erinevatest võimalustest. Soovitusi kehalise aktiivsuse jaoks Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. Soovitatav on liikuda 1–2 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. Hea on igasugune liikumine – nii sportimine kui muu vaba aja tegevus. Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine või jooksmine väikelapsele, suuremale pallimängud, võistlusspordialad, kõndimine vms. Laps liigub meelsasti, kui selleks on sobiv aeg ja keskkond. Lasteaeda ja kooli jalgsi käimine on kasulik(Aaviksoo, 2006). Tervislik toitumine Kehalise aktiivsusega kulutatud energia üks taastamise võimalusi on tervislik toitumine.
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö....
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Olen nõus, et muusika mitte ei arenda ainult muusikalist mõtlemist ja ei anna teadmisi vaid muusika valdkonnas, vaid arendab ka emotsionaalset intelligentsust. Seda silmas pidades on kasulik õpetajal tegevustesse (erinevates valdkondades) tuua sisse muusikat. 3. Paljudele lastele võib lasteaias kogetu jäädagi ainsaks võimaluseks mängida mõnda muusikainstrumenti. Lasteaedades on kasutusel rütmipillid (kõlapulgad, trianglid, tamburiinid jm) ja kindlate helikõrgustega plaatpillid (ksülofonid, kellamängud, metallofonid). Mistahes pilli õpe algab kogemusest, kuidas ja milliseid helisid erinevatel pillidel tekitatakse. Rütmilise eneseväljenduse edenemisel saab pille kasutada laulude kaasmängudes ja pillilugude esitamiseks. Lasteaias saadud
Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid: Hoolt vajavad pere vanemad lapsed Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine. Siia kuulub ka laste ja noorte tervisekasvatus, hõlmates hügieeni, soovimatust rasedusest hoidumist, isiklikke suhteid. Ei puuduta ainult haiguste vältimist, vaid ka tervise ja koos sellega elukvaliteedi parandamist. Teisane tervisekasvatus Selgitada haigetele, millises seisundis nad on ja õpetada, mida ette võtta.
Kõik kommentaarid