Rootsi valduste kujunemine (1)

Rootsi valduste kujunemine:
Aasta
Leping
Maaala
Märkusi
1617. a.
Stolbovo
Ingerimaa
Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud
1629. a.
Altmargi
Lõuna-Eesti; Põhja- Läti
Poola – Rootsi sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang
1645. a.
Brömsebro
Saaremaa
Rootsi – Taani sõda
1660. a.
Oliwa
Ruhnu
Poola – Rootsi sõda. Nüüdsest kogu Eesti ala (va. Setumaa ) Rootsi valdustes.

Põhjasõda ( 1700 – 1721. a.)
Sõja põhjused:

• Venemaa jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele. ( Peeter 1)
  
• Rootsi noore kuninga vastu kujunes Venemaa, Taani, Poola koalitsioon, kõik nad olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest.
  
• Rootsi raske olukord ( 1695 -1697 näljahäda ; Rootsi kuninga noorus)
  
• Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt.
  

Kuningad :
August 2 Tugev – Poola kungingas
Frederik 4 – Taani kuningas
Peeter 1 – Vene tsaar
Rootsi enne sõda :

• Noor kuningas – 15. a.( Karl 12)
  
• Pungil riigikassa (reduktisoon)
  
• Esmaklassiline armee
  

Sõja algus:

• 12. veebruaril 1700 ründavad August 2 väed Riiat – Pikaajaline piiramine.
  
• Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja – Saksamaal (1700 . a. augustil Taanlased alistuvad)
  
• Sept. 1700 – Venelased Narva all.
  
• Narva piiramine:
  

-Rootsi võidab
-Kuningas jääb Laiusele talvituma, kuid siis suunab väed Poolasse.
Ümberkorraldused Venemaal:

• Sõjaväereform - Hakatakse võtma regulaarselt nekruteid
  

- Seatakse sisse aadli teenistuskohustus.

• Haldusform, majandusform ja ümberkorraldused ühiskonnas
  
• 1703. a. rajab Peeter 1 Sankt – Peterburgi.
  
• Narva ja Tartu vallutamine 1704. a.
  

Aastad 1704 – 1709:

• Püsib seis, kus Rootsi väed on Poolas edukad ning tungivad järjest lõunasse.
  
• Venelaste käes Eesti idapoolsed linnad ja kindlused – Venemaa ei usu, et selline olukord on püsiv.
  
• 1708. a. küüditatakse Tartu, Natva ja Valga elanikke.
  
• 1708. a. laseb Peeter 1 Tartu linna õhku.
  
• 1709 pöördepunkt sõjas : Poltaava lahing:
  

-Tänapäeva Ukraina aladel
-Rootsi täielik lüüasaamine
-Sõjaõnn pöördub venelaste poole.
Sõja lõpp:

• 1710. a. viivad Vene väed Eesti alade vallutamise lõpule.
  
• Kuni 1719. a.ründavad erinevad riigid Rootsi valdusi Põhja – Saksamaal ja Läänemere ääres.
  
• 1719 – 1721. a. sõlmitakse erinevate poolte vahel rahulepingud , millest meile tähtsaim Uuskaupunki vaherahu: (1721)
  

-Rootsi ja Venemaa vahel
-Venemaaga liidetakse Eesti, Ingeri – ja Liivimaa.
-Pannakse alus Balti erikorra kujunemisele.
Tulemused:

• Eesti alad jäävad ligi 200. aastaks Vene võimu alla.
  
• Rootsi kaotab oma suurriigi staatuse.
  
• Venemaa saab väljapääsu Läänemerele. “ Aken Euroopasse”
  
• Eestile on sõda ja katk mõjunud laastavalt ning Tartu on hävinud = “ Vana hea Rootsi aeg”.
  

Sõjalärmrahutused – Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud