5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
146 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SkuLL
Õppematerjali autor
A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas Aug
oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Liivimaad jäeti kaitsma väiksearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel. Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev
loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 16601697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G
Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Root
1710. aastal kapituleerus Riia, Kuressaare, Pärnu ning Tallinn. 29. septembril 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Sõja lõpp Rootsi sõjaväes levima hakanud katk hävitas astatel 1710- 1711 üle poole sõjas ellujäänud talurahvast. Tallinnas suri katku ¾ elanikest. Rahvaarv langes 120000- 140000 inimeseni. Peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond aastat. 1720. aastal langes ka rootslaste merevägi. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Rootsi sai süjas hõivanud Soome alad ja 2 miljonit taalrit kahjutasu. Samuti sai ta õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50000 rubla eest teravilja.
Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas). Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Riietuse kujunemisel oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung (peamiselt Rootsi). Talurahvakultuuri juurde kuulus ka lahutamatult torupill. 26. Põhjasõda 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli 17 saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ja nad sõlmisid liidu Rootsi vastu.Raskustest hoolimata (näljahäda, kuningas Karl XI suri, uus kuningas Karl XII oli kogenematu) säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse. Sõja algus. Põhjasõda algas ööl vastu 12. Veebruari 1700 aastal, mil Saksi väed ründasid Riia linna (edutu piiramine)
· SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700
Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ainuvõimu vastu · Rootsil ja liitlastel olid probleemid · Rootsi siseolukord oli kehv 1697. aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid