I maailmasõda

tomson, henek

I maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Lõik failist

KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10)
MÕISTED:

progress – 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele.

Antisemitistm – juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis , Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri.

Sionism – vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl , mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena.

Nobeli preemia – Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest.

Sarajevo mõrv – 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand , mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks.

Schlieffeni plaan – Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama . See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga .

Plaan 17 – Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi – mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks – hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung.

Üldmobilisatsioon -

positsioonisõda – 1915.aastal alanud pikaajaline, ängistav, staatiline, ohvriterohke sõda. Rindejoone pidevaks mehitamiseks suur armee. Selles ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 1915.a aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi, mille tagajärjel kandsid inglased raskeid kaotuseid.

Lusitania katastroof – 7. mail 1915. a uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi.

Ersatskaubad – toidupuuduse leevendamiseks toidukaubad, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ning ebameeldivad.

Okupatsioon – sõjaväeline maahõive

genotsiid ehk etniline puhastus – 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud aktsioon, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese ning mida peetakse maailmasõja kõige süngemaks perioodiks .

Kadunud sugupõlv – sõjas osalenud põlvkond – sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud , uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt.

Ajutine Valitsus – Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov . Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda.

Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan .

kaksikvõim – võim, millest ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov.

Asutav Kogu – enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ ( parlament ), mille valimised toimusid 1917. aastal.

Enamlased - Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin , partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased".

Esserid – sotsialistid -revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal

II nõukogude kongress – võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu.

Rahvakomissaride nõukogu – 26.10. 1917. aastal moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi.

Bresti rahu - rahuleping , mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. See leping andis ka bolševikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina , Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks. 27. augustil 1918. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Brest-Litovski rahulepingu Berliini kolmes osast koosneva täienduslepingu:

poliitilise
rahandusliku ja
eraõigusliku osaga.

Weimari vabariik - periood Saksamaal alates 1919 kuni 1933. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes .

Compiegne `i vaherahu – 11.novembril 1918, Compiegne`i metsas kindral Fochi staabivagunis Saksa delegatsiooni alla kirjutatud vaherahu , mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustust, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule.

Versailles `i rahuleping – Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim liitlasriikide Saksamaaga sõlmitud rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. aastal. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Pransusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele, nagu Leedu, Poola ja Tšehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sh mitmest sakslastega asustatud piirkonnast . Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid . Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjasriikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks Versailles` lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jüe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks.

Reparatsioon – kaotajariigi võitjasriikidele hüvitada sõjakahjud. Saksamaal tuli hüvitada suuri reparatsioone esimeses maailmasõjas tehtu tõttu.

Rahvasteliit – liit, mille põhikiri oli Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosa . See kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsustada võimalikke agressoreid. Rahvasteliidust jäid aga välja mitmed maailma võimsamad riigid, nt Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud üleandeid.

Interventsioon – ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse. Nt Antant võttis Venemaa sadamad oma kontrolli alla, et need sakslaste kätte ei läheks.

Kodusõda - sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti Venemaal, mis oli tegelikult alganud 1917.aasta lõpul, mil paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Esialgu õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, kuid 1918.a kevadel puhkes kodusõda uue hooga . Mitmel pool tekkisid “valged” valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele . Valgete eesmärgiks oli “ühtse ja jagamatu” Venemaa taastamine.

Punane terror - Nõukogude Venemaal VSDT(b)P KK ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918 riiklikult väljakuulutatud hirmutamise ja bolševike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid , tapmised sagenesid. 1918.aasta juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee, nn Tšekaa eesotsas Felix Dzeržinskiga.

Valge terror -

Tšekaa – Erakorraline Komitee, mis juhtis Punast terrorit eesotsas Felix Dzeržinskiga.

Sõjakommunism – enamlaste poolt rakendatud majanduspoliitika : kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlustussalgad. Talurahva joks võrdus nende tegevus röövimisega.

Talurahvasõda – talurahva vastuhakk , keeldudes vilja konfiskeerimisest, mitte toetades kollektiivmajandite loomist, ning nõudes vabade nõukogude moodustamist, mis ei seisaks ühe partei kontrolli all.
ISIKUD:

A. Dreyfus – Prantsuse armee juudi soost kapten, keda alusetult süüdistati spionaažis. Süüdistuse tõendamatusest hoolimata mõisteti ta korduvalt süüdi ja alles rahvusvaheliste jõupingutustega seati tõde lõpuks jalule.

Theodor Herzl – Viini ajakirjanik, kes rajas vastukaaluks antisemitismile sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena.

Max Planck – Saksa füüsik, kes jõudis 1900. aastal otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat “pakettide” või portsjonite kaupa (varem arvati, et pideva joana). Ta arvutas selle välja “energia-aatomi” suuruse ja pani talle nimeks kvant , millest sai alguse kvantmehaanika .

Niels Bohr – Taani füüsik, kes 1913. aastal sai valmis töö vesiniku aatomist. Bohri teooria oli ühtlasi näiteks, kuidas teadus areneb: kuigi teooria osutus oma põhiosas ekslikuks, oli see siiski vajalik vahesamm teel adekvaatsema mudeli poole.

Albert Einstein – juudi soost Šveitsi patendiametnik, kes avaldas 1905. aastal kolm artiklit , milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste koha. Raske oli leppida Einsteini järeldusega, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. Palju parem ei olnud lood Einsteini teise järekldusega, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog.

Sigmund Freud – sai kuulsaks oma psühhoanalüüsiga, 1900. aastal ilmus n-ö klassikaline teos “Unenägude tõlgendamine”, milles esitas Freud oma teooria põhialused, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus ja et alateadvus koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfed Adler .

Alfred Nobel – Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kes kogus lõhkeainete tootmisega hiigelvaranduse, kuid teda rõhus teadmine, et tema toodang on seotud sõja ja tapatalgutega. Seepärast pärandas ta osa oma varandusest spetsiaalsele fondile, mille protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid erinevates valdkondades “inimkonnale suurimat kasu toonud ” isikutele. Esimened Nobeli preemiad määrati ja jagati välja viis aastat pärast leiduri surma, 1901. aastal.

Rabindranath Tagore – indialane, kes sai esimesena kirjanduspreemia väljaspool Euroopat ( 1913. aastal), millest sai põhimõttelise tähtsusega sündmuseks maailma kultuuri- ja kirjandusloos.

Gustav Klimt – väga väljapeetud, ehk ka kuulsaim juugendkunstnik, Viinis töötanud Gustav Klimt, kelle juugendarhitektuuri suurejoonelisi näiteid leidub kõigis Euroopa suuremates linnades eesotsas Pariisi, Viini ja Brüsseliga, sh Helsingis ja Riias.

Edvard Munch – norralane, kes tegeles edukalt nii ekspressionismi kui ka juugendstiilis.

Vassili Kandinsky – abstraktsionismi voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge.

Pablo Picasso – Kubismiga sensatsiooni tekitanud kunstnik, kes tituleeriti hiljuti üheks sajandi suurimaks, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud, nii et tema tööde hulgast võib leida küllalti eripalgelisi teoseid.

Claude Debussy – impressionistlikku muusika rajaja, üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul.

Arnold Schönberg – üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul.

Richard Stauss – üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul.

Charlie Chaplin - (pärisnimega Sir Charles Spencer Chaplin juunior; 16. aprill 1889 London, Inglismaa – 25. detsember 1977 Vevey, Šveits) oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent.

Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, kes tapeti üliõpilase Gavrilo Principi poolt 28. juunil 1914. F. F oli Serbias väga vihatud, kuna ta kavandas Austria-Ungari muutmist kaksikmonarhiast kolmikmonarhiaks, lisades sellesse Austria ja Ungari kõrval ka Horvaatia . See oleks võtnud Serbialt võimaluse esineda kõigi slaavi rahvaste huvide kaitsjana Balkanil . Serbias tegutses 20. sajandi algul hulk marurahvuslikke organisatsioone, kes olid võtnud eesmärgiks Austria-Ungari slaavlased vabastada, kasutades selleks terrorit. Mõjukam neist oli Must Käsi, mille olid asutanud Serbia ohvitserid ning mida juhtis Serbia kindralstaabi luureosakonna ülem.

Gavrilo Princip – vandenõulasest üliõpilane, kes tappis 28. juunil 1914 Franz Ferdinandi. Kuna ta oli alaealine, ei mõistetud teda surma, vaid eluks ajaks vangi.

Alfred von Schlieffen – Saksa kindralstaabi ülema krahv, kelle järgi sai Saksa sõjaplaan esimeses maailmasõjas nimetuse Schlieffeni plaan.

Hindenburg – Sakslaste kindral, kes oli kriitilises olukorras Saksa armee juht esimeses maailmasõjas ida-rindel.

Luddendroff – kindral, kes oli Saksa armees esimese maailmasõja ida-rindel staabiülemaks kuna oli olnud lääne-rinde esimestes lahingutes silmapaistvalt edukas. Koos Hindenbergiga suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida- Preisimaal taanduma sundida .

Petain – prantslasest kindral, kes määrati esimeses maailmasõjas Verduni lahingus Verduni kaitse juhiks ning kes suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustustes vastu panema .

Nivelle – Prantsuse armee ülemjuhataja kindral, kelle järgi sai nime Nivelle`i tapatalgud.

Grigori Rasputin – Venemaal moraali laostumise sümbol, “pühamees”, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916. aasta detsembris langes monarhistidest vandenõulaste ohvriks, kuid mis ei suutnud enam aga keisrikoja mainet päästa.

Nikolai II – Venemaa valitseja, kes üritas veebruarirevolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuis mis läksid kas ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Saades aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse, kirjutas 3.märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele.

Aleksandr Kerenski – Petrogradi Nõukogu esindaja Ajutises Valitsuses, kes lubas valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator , mistõttu Ajutise Valitsuse koosseis kiiresti välja vahetati.

Lavr Kornilov – Vene kindral, kes üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret, mille aga enamlaste abiga Kerenski maha surus.

Vladimir Uljanov-Lenin – enamlaste liider, kes valiti Rahvakomissaride Nõukogu ehk esimese nõukogude valitsuse esimeheks 26. oktoobril 1917, II nõukogude kongressil.

Thomas Edward Lawrence – e Araabia Lawrence, legendaarne Inglise sideohvitser, kel õnnestus türklaste vastu ässitada araablased , kes pidasid edukat kõrbesõda, mistõttu said samaajal Inglise väed suruda türklased välja Mesopotaamiast ja Palestiinast. 30.10.1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele.

Mustafa Kemal – Türgi kindral, kes oli rahvustlaste juht, oli astunud rahulepingu allkirjastanud valitsuse vastu üles. Antandi toetusel viis Kreeka oma väed seepeale Türgisse, kuid sai järgnenud sõjas lüüa. 1922. aastal kukutasid ülestõusnud sultani , 1923. aastal kuulutati välja vabariik, mille presidendiks ta sai. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis talle osa kaotatud alasid tagasi. Kemal võttis nimeks Atatürk (“türklaste isa”) ja käivitas Türgis ulatuslikud reformid , et riiki moderniseerida.

Carl Gustav Mannerheim – Soome kindral, kes organiseeris enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgetkaarti ning pani punaväe edasitungi Soomes 1918. aastal seisma. Aprillis saabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed ning mais lõppes see võrdlemisi julm sõda kommunistide lüüasaamsiega. Lahingud kestsid Soome ja enamliku Venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat.

Felix Dzeržinski – Punast terrorit juhtinud Erakorralise Komitee juht.

Lev Trotski – suutis Punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks, millest sai enamlaste edu võti Venemaa kodusõjas.

Aleksandr Koltšak – vene admiral , valgete juht Idas, kes kuuluati Venemaa valitsejaks kui valgete liikumine Venemaal sai uue hoo.

Nikolai Judenitš – vene kindral, kes üritas Eestile tuginedes Petrogradi vallutada.

Anton Denikin – Lõuna-Venemaa kindral.

Mahno – erilise kuulsuse saanud Ukrainas tegutsenud anarhist “batka”, kelle musta lipu all võitlevad kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui ka punaste ridadesse. Vastavalt vajadusele liitus Mahno kord ühe, kord teise võitleva poolega, etendades olulist soa Denikini purustamisel ning Krimmi vallutamisel. Seejärel reetsid punased aga oma senise liitlase ja hävitasid Mahno jõud 1921. aastaks.

Peter von Wrangel – Krimmi poolsaarel võimul olnud admiral, kel õnnestus 1920. aasta lõpul poolsaare hõivanud Punaarmee ägedatest lahingutest suurem osa oma vägedest evakueerida.
ARUTLEVAD KÜSIMUSED:

Inimeste 20. sajandi algusepoole maailmapildi iseloomustus -
Maailmapilt tugevalt Euroopa- keskne . Lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Kuhjus seninägematu hulk epohholoovaid avastusi mitmesugustelt aladelt . Moesõnaks oli progress, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Inimene oli saamas maailmas peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega, bulvareilt kadusid viimased hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufražettide rongkäigud. Usk darvinistlikku evolutsiooniteooriasse ei tähendanud automaatselt usku progressi, sest teooria juhtis tähelepanu ka degenereerumise võimalikkusele ja selle märke nägid ka oma kaasaegses maailmas paljud intellektuaalid. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Antisemitismile vastukaaluks sai sionistlik liikumine, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena.

Teaduse ja tehnika areng -
Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid(mis võisid kergesti suus süttida)
1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid otsima otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid sellega aluse geneetikale.1900.a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale.
1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911. aastal esitas Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905. a esitas juudi soost Šveitsi patendiametnik A. Einstein relaviivsusteooria. 1900.a arheoloog John Evansi avastus Knossose paleest ja kogu Minose tsivilisatsioonist. 1905.aastal avastatud hormoonid, 1908.aastal mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduses leiutati tõhus süüfiliseravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs - “Unenägude tõlgendus” 1900.aastal. Rootsi insener ja tööstur Alfred Nobel leiutas dünamiidi ja ballistiidi.

Kirjandus, kunst , muusika , kino -
Nobeli preemia kirjandusauhind, mis enne Esimest maailmasõda anti neljateistkümnele kirjanikule. 1913. aastal läks auhind esimest korda väljas poole Euroopat – indialasele Rabindranath`ile. Kirjanduses leidus n-ö juugendlikku uudsust. 1910 .aastal ilmus kirjandusse uus vool – ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise.
Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses Euroopas esialgu juugendstiil (Gustav Klimt). Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis (nt norralane Edvard Munch). Ekspressionistlikku kujutavat kunsti iseloomustasid samad jooned mis kirjandust: närvilisus, subjektiivsus , dramatism.
Abstraktsionismile pani aluse venelane ideoloogist Vassili Kandinsky. Sensatsiooni tekitasid fovism(Henri Matisse), naivism (Henri Rousseau ), kubism(Pablo Picasso). Suurimaks kunstnikuks peeti Pablo Picasso, kes tegi läbi peaaegu kõik moevoolud.
Maailma muusikapealinnad olid Pariis ja Viin . Meloodia ei olnud enam esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Tuntumateks heliloojateks olid/kujunesid Claude Debussy(nn impressionistliku muusika rajaja), Arnold Schönberg, Richard Strauss . Ameerikas tekkis aga sootuks uus kunstiliik – filmikunst, mis oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal), kuid ameeriklased võtsid leiutise kiirelt üle ja mõjutasid varsti kinematograafia arengut Vanas Maailmas. Esimene tõeline staar oli Mary Pickford. 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin.

Esimese maailmasõja põhjused ja ajend -
Põhjused: Peamine – teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel,
Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa.
1) alahinnati ohtu – ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmisesse piisavalt
2) sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav .
3) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine.
4) sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia – valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks.
Ajend: 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija erthertsogi Franz Ferdinandi tapmine . Austria-Ungaris ja muljas Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Ehkki Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud, väljus olukord kontrolli alt.

Sõdivate riikide plaanid -
Saksamaa: Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Kõik see pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita aga 3-4 kuuga.
Prantsusmaa: Plaan 17 – lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi – mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks – hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu plaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung.
Inglismaa: Iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba.
Venemaa: võrreldes Euroopa riikidega sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Ehkki armee suur, oli see viletsalt varustatud. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel.
Austria-Ungari: tõdemus, et tuleb võidelda mitmel rindel – lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa , millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades ka Saksa toetusega.

Esimese maailmasõja käik aastate ja rinnete kaupa -

Muutused inimeste elus, mis kaasnesid esimese maailmasõjaga -
Sõda kurnas sõdivaid rahvad . 1916. aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mln mehe, mõnel maal tuli seetõttu kehtestada üldine töökohustus. Elatustase langes järsult, tekkis toidupuudus ja levisid epideemiad. Mõnedki riigid varisesid kokku. Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said nad aga tunduvalt vähem kui mehed omal ajal, mis aga hoogustas naiste iseseisvumist. Liberaalne maailmapilt varises kokku. Majanduselu kontroll läks riigi kätte. Kiirelt kasvas maksukoormus . Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade , suhkru ja kartuli tarbimsit. Toidupuuduse leevendamiseks asus keemiatööstus tootma ersatskaupu, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks oelma originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ja ebameeldivad. 1917. a algas nälg. 1915. a Armeenias Türgi vägede poolt etniline puhastus, 1.5mln inimest tapeti.

Veebruarirevolutsiooni põhjused ja käik Venemaal -
1917. aastaks oli Venemaa kaotanud üle 6mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused põhjustasid rahulolematusi. Majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suuremalt jaolt halvatud . Õukonnas moraalne laostumine , mille sümboliks Rasputin, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale, mis aga kahandas monarhia autoriteeti. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Suurlinnade elanikkond oli linna asunud maarahva arvel hüppeliselt kasvanud. Isevalitsuse vastu hakkas järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning aadlikke.
Veebruarirevolutsioon: ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27. veebruariks 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa suuremad linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need läksid kas ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele.

Kaksikvõim Venemaal -
Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim, mille ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodnalike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Petrogradi Nõukogu saatis sinna oma esindajaks Aleksandr Kerenski, lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia kehtestamiseks paraku vaid suurendasid Venemaal maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses Ajutisel Valitsusel vastused puudusid, mistõttu Ajutise Valitsuse autoriteet langes. Tegevust alustanud või jätkanud 50 parteist tõusid esile 4: 1) Rahva Vabaduse Partei(kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina, 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei ( esseerid ) – suurim vasakpoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas, esseeris kontrollisid nõukogude tegevust ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda aga järkjärguliste reformide kaudu, 3) Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil (vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega, 4)VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teistest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste programmiline eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa.
Suurenev segadus oli kasulik enamlastele. Eriti populaarsed olid nad suurlinnades. Nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased vallutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Saksamaa toetas enamlasi ka ulatuslikult rahaga . Venemaal käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Enamlaste I katse 1917. a suvel võimule tulla surusid Ajutisele Valitsusele ustavad üksused aga maha. Samal ajal kukkus läbi Ajutise Valtisuse algatatud pealetungioperatsioon idarindel, sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos , mistõttu sattus erineva kriitika alla ega suutnud otsustada, kummale poole asuda . Ajutise Valitsuse koosseis vahetus kiiresti, etteotsa tõusnud Kerenski oli nõrk organisaator. Ajutise Valitsuse ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama Venemaal sõjaväelist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda.

Oktoobripööre Venemaal, selle tulemused, Bresti rahu -
Madala autoriteediga Ajutine Valitsus väga madal, mida kasutasid ära enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valmistel. Valimisteni aga ei jõutudki.
25. 10. 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu ei osutatud, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10.1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride nõukogu(enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsoonivalitsus), mille esimeheks sai Vladimir Uljanov e Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Enamlased kuulutasid oma riigipöörde Oktoobrirevolutsiooniks.
Enamlased ei saanud riigipöörde tulemusel täielikult võimule. Suurt oht enamlastele oli Asutav Kogu, mille valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav kogu tuli kokku 1917. a detsembris ja võttis enamlastevastase hoiaku. Enamlased olid selleks ajaks aga suure mõjuvõimuga ninbg ajasid 6.01.1918 Asutava Kogu laiali. 1918.a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Juulis üritasid esseerid enamlaste vastu mässu tõsta, kuid see suruti juba järgmisel päeval amah . Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse Venemaal kehtestati üheparteisüsteem.
Bresti rahu: 3.märtsil 1918.a sõlmitud rahu Brest-Litovski kindluslinnas. Venemaa loovutas sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Rahulepingut läbi surudes kinnitas Lenin enamlaste juhtidele, et tegemist on ajutise lepinguga, mille Venemaa esimesel soodsal võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaa oli oma käed vabastanud ning võis kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks.

Esimese maailmasõja lõpp: revolutsioon saksamaal, Weimari vabariik, Compiegne`i vaherahu, Versailles`i rahuleping -
Liitlasteta Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise tõttu kasvas pikalt kasvanud rahulolematus 1918. a novembris revolutsiooniks. Wilhelm II pidi troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Kuna vabariigi väljakuulutamine toimus Weimaris , hakati seda kutsuma Weimari vabariigiks.
Compiegne`i vaherahu: 11.novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne`i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked. Ta pidi oma väed välja viima lisaks kõigilt okupeeritud aladelt ka Reinimaalt ning 1871. a annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus, samuti allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli aga vaid sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule.
Versailles`i rahuleping: 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versailles`i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele, nt Leedu, Poola ja Tšehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ~ kaheksandikust territooriumist, sh mitmest sakslastega asustatud prk-st. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100tuhande meheni, kellest vaid 4tuhat võisid olla ohvitserid. Saksamaal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud e maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis aga kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks Versailles` lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks.

Rahulepingud Saksamaa liitlastega, Rahvasteliit, Türgi sündmused -
Saksamaa sõlmis rahulepingud ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Türgi, kes kaotasid suured territooriumid. Põgusalt arutati Pariisi rahukonverentsil ka Balti riikide küsimsut, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolševistlikku Venemaa autonoomseid osi. Otsuseid aga vastu ei võetud.
Pariisi rahukonverentsi lepinguis oli palju ebaõiglust, mis tekitas uusi pingeid, mis hiljem viisid uue maailmasõjani.
Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Rahvastaliidust jäid aga välja mõned maailma võimsamad riigid, mistõttu osutus Rahvasteliit ebatõhusaks organisatsiooniks.
Türgi sündmused: Rahvuslased tõusid eesotsas kindral Mustafa kemaliga rahulepingu allkirjastanud valitsuse vastu üles. Antandi toetusel viis Kreeka oma väed seepeale Türgisse, kuid sai järgnenud sõjas lüüa. 1922.a kukutasid ülestõusnud sultani ning kuulutasid 1923. aastal välja vabariigi, mille presidendiks saigi Mustafa Kemal. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis talle osa kaotatud alasid tagasi. Kemal käivitas Türgis ulatuslikud reformid, et riiki moderniseerida.
Esimese maailmasõja tagajärjed: Hukkus ~ 10mln, haavata sai 20mln inimest, kellest 3,5mln jäi vigaseks. Sõda neelas füüsiliselt/vaimselt terve põlvkonna. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA tõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi , mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.

Uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas -
6.12.1917 – Soome iseseisvumine
16.02.1918 – Leedu iseseisvuse deklareerimine
24.02.1918 – Eesti iseseisvumine
1918.a sügisel kokkuvarisenud Saksamaa ja tolle liitlased panid aluse iseseisvumiste lainele:
Tšehhoslovakkia, Poola ja Ungari; Serbia ja Austria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi (Jugoslaavia).
18.11.1918 – Läti iseseisvumine
Iseseisvusid ka Ukraina, Valgevene ja Taga- Kaukaasia

Kodusõda ja terror Venemaal -
Tegelik kodusõda algas 1917.a lõpul, mil paljud Venemaa prk-d keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Alguses õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, ent 1918.a kevadel puhkes kodusõda taas. Mitmel pool tekkisid “valged” valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele, kelle eesmärk oli “ühtse ja jagamatu” Venemaa taastamine.
Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla. Märtsis 1918 maabusid Antandi üksused Põhja-Venemaal Murmanskis ja aprillis Kaug-Idas Vlavivostokis, hiljem hõivasid Inglise ja Prantsuse väed Musta mere sadamad ning osa Taga-Kauakaasiast. 1918.a lõpul saatis Inglismaa oma laevastiku Läänemerele. Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiviseeris Vene valgete tegevuse, kuid otseselt Antant enamlasi ei kukutanud.
Keiserlik Saksamaa enamlaste kukustamist ei soovinud, vaid sõlmis nendega kokkuleppe, mis võimaldas enamlastel koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918.a sügisel vastupealetungile. Peagi oli suur osa Siberist tagasi vallutatud.
Vene kodusõda oli julm. 1918.a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori, mis tegelikult oli kestnud nende võimule tulekust alates. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918.aasta juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perega. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee (nn Tšekaa) eesotsas Felix Dzeržinskiga. Sama julm oli ka valge terror. Kokku hukkus Vene kodusõjas ~ 8-12mln inimest.
Enamlaste edu võtmeks oli tõik, et neil õnnestus Punaarmee muuta tänu lev Trotskile võitlusvõimeliseks sõjaväeks. Nad kehtestasid oma võimualal karmi korra, koondades kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismiks nim. Majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad, kes talurahvast röövisid.
Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid valgete liikumisele uut hoogu. Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltšak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks, Lõuna-Venemaal kindral Anton Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Nikolai Judenitš. Raskustest hoolimata suutsid enamlased kodusõja võita.
Valged tõrjusid oma potensiaalseid liitlasi(mittevene rahvaid) eemale ning olid tegevuselt koordineerimata. Enamlased aga kasutasid oma ressursse maksimaalselt ära. Lisaks omasid nad ka tööstusprk-di ja olulisimaid raudteesõlmesid. Valged ei tahtnud kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvust tunnistada, enamlased aga olid selleks valmis. Esimesena sõlmiti rahu Eestiga 2.veebruaril 1920, järgnevalt ka Läti, Leedu ja Soomega . Näilisele rahule vaatamata rikkus Venemaa neid lepinguid esimesel võimalusel.
Talurahvasõda: Enamlaste võimu komplitseerisid talurahvaliikumised. Hakati vastu vilja konfiskeerimsiele, ei toetatud kollektiivmajandite loomist ning nõuti ühe parteilisi nõukogude moodustamist.
1920. aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi ps, kus oli võimul admiral Peter von Wrangel. Aasta lõpul hõivas Punaarmee aga ps; Wrangelil aga õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida.
1920-1922 hõivas Punaarmee veel Azerbaidžaani ning Armeenia, kukutas iseseisva Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida. Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922. aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike, mis moodustasid Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel nn sanitaarkordoni. Maailmas tekkis esiimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

henek tomson Õppematerjali autor

Mõisted ja isikud ning laiemad küsimused.

i maailmasõjaga maailmasõja etapid progress antisemitism nobeli preemia schlieffeni plaan reparatsioon ahvasteliit interventsioon kodusõda sõjakommunism talurahvasõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu - I MS sündmused

1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonip

Ajalugu

odt

I maailmasõda

Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis olid koostööks Prantsuse vägedega. Venemaal puudus tugev ettevalmistus. Hoolimata sellest, et armee oli suur, oli varustatus kehv. Vene sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnaksuuna vael: Isa-Preisimaa ja Austria-Ungari. Prantsusmaa palvel ründas Venemaa Ida-Preisimaad. Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud ideega võitlemiseks mitmel rindel: lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Arvestati ka Saksamaa toetusega.Kuidas muutis esimene maailmasõda inimeste elu? Riigid polnud valmistunud pikaks sõjaks, mistõttu hakkasid peagi elamiseks vajalikud esemed ja toiduained peagi kahanema. Inimesed pidid piirama paljude toiduainete söömist, nt kala ja muna, suhkru ja kartuli. Tekkisid ersatsskaubad. Puudus kasvas edasi näljaks ja maad võtsid ka epideemiad. MS koledused süübisid inimeste mällu. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Tekkis ,,kadunud sugupõlv". Veebruarirevolutsiooni põhjused

Ajalugu

doc

I maailmasõda ja selle tulemused

Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid *levis sõjaline mõtlemine-ei arvestatud sõjatehnika arenguga *tekkisid suurriikide blokid Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi

Ajalugu

pdf

Ajaloo KT I Maailmasõda

1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina Saksamaa - Kamerun, Ida-Aafrika, Edela-Aafrika (vähe kolooniaid) Holland - Indoneesia, Uus-Guinea, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Belgia - Kon

Ajalugu

doc

I Maailmasõda

Esimene maailmasõda 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 Maailmasõja põhjused: Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Alahinnati ülemaailmse sõja tekkimise ohtu Muutusid hoiakud sõdade ja sõdimise suhtes. Sõda peeti põnevaks ja romantiliseks. Puudusid rahvuslikke kriise reguleerivad institutsioonid. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Loodi sõjalisi liite. Kiiresti arenes sõjatehnika. Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-Ungari- Valmistus võitluseks S

Ajalugu

odt

Venemaa kokkuvarisemine, kodusõda. Soome, Balti iseseisvumine.

MS tagajärjel rõhutud rahvad asusid omi riike looma 6dets.1917 iseseisvus Soome. 16 veeb 1918 Leedu ja24 veebruar 1918 EESTI. Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma k

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused ja algus AJEND PÕHJUSED · Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte · Sõja romantiseerimine sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT KESKR

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918 Maailmsõja põhjused: 1. Vastuolud suurriikide vahel 2. Sõjaliste blokkide väljakujunemine 3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel väge

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

I maailmasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Ajalugu - I MS sündmused

I maailmasõda

I maailmasõda ja selle tulemused

Ajaloo KT I Maailmasõda

I Maailmasõda

Venemaa kokkuvarisemine, kodusõda. Soome, Balti iseseisvumine.

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti