Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia (e-test) vene kelles
toitu ning valmistades peremehele vajalike vitamiine. Peremeesorganism pakub vastutasuks toitu, sobivat elukeskkonda ning trasporti (eelkõige taimtoidulistel loomadel nagu hobused,lehmad, etc).(7) 4. Peremeesorganism Peremees on organism, keda parasiit kasutab elukohane ja toitumisallikana. Mitmed parasiidid vahetavad oma elutsükli käigus peremehi. Lõplikuks ehk definitiivseks peremeheks (ld.k. definitivus lõplik) ja ka peaperemeheks nimetatakse organismi, kelles parasiit veedab suguküpse osa oma elutsüklist või kelles ta suguliselt paljuneb. Vaheperemees on organism, kelles parasiit veedab oma vastseea või kelles ta paljuneb sugutult. Reservuaarperemeheks nimetatakse organismi, kelles toimub pasitaarsete organismide kogunemine. (1) 4.1. Siirdajad Siirdajad on verdimevad lülijalgsed. Spetsiifilisteks siirdajateks on organismid, kelle sees parasiit läbib mõne arengujärgu. Mehaanilisteks siirdajateks on organismid, kes ainult
Soome keel, 30.03.09 JOKA käänamine(kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa kellest/millest josta kellest/millest joista kelleks/milleks joksi kelleks/milleks joiksi kellele/millele jolle kellele/millele joille kellel/millel jolla ...
Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Näidendi dramaatilised sündmused ja keeruka hingeeluga tegelaskujud on pakkunud mitmeid tõlgendusvõimalusi. Tegelastes põimuvad vastukäivad ajendid, neid tõukavad tegudele kired ja aated ning sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab Jaani, kelles on nähtud küll ideelist maailaparandajat ja klassiteadlikku võitlejat, küll oma kirgede orja ning kõlblustundeta kurjategijat. · "Kauka jumal": karakterdraama (näidend, mille sündmustik keskendub peategelasele ning on suunatud tema karakteri avamisele ja/või kõigekülgsele demonstreerimisele) · Mogri Märdi monumentaalset karakterit kannab üks Kitzbergi püsimotiive: raha võim ja raha needus. Märdi ainus elusiht on koguda varandust
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga
mõtlemata sellele, millised võivad olla hilisemad tagajärjed. Miks on tihti nii, et enne tehakse ja alles seejärel mõeldakse? Kuna ka sihtide saavutamise puhul kehtib ütlus, et mida rohkem, seda uhkem, siis paljudega juhtub ka nii, et pärast esimese mäetipu ületamist soovitakse rühkida juba järgmise ja kõrgema poole. Miks tahetakse alatasa rohkem, kui on võimalik saavutada? Soov ja vajadus teiste ees silma paista pulbitseb meis kõigis, kelles vähemal, kelles rohkemal määral. Millest tuleb see, et osad oskavad leppida ka vähemaga, ent teised mitte? Aeg on näidanud, et hetkeemotsioonide ajendil tehtud otsused ei tasu end praktiliselt kunagi ära, keerates enamjaolt kõik totaalselt pea peale, tekitades veel rohkem segadust, ent paraku ei taha inimesed oma vigadest ülearu tihti õppida. Paljud jäävad tehtut kahetsema, mõeldes alles hiljem teo tagajärgedele, kuid siis on paraku juba liiga hilja ning situatsiooni paremaks muutmine väga raske
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
Minu jaoks on ideaal see, kes ma praegu olen. Tegelikkuses on aga asi veidi teistmoodi, kuna idealli, kui sellist, pole olemas. Seda sa võid arvata, kui nii see ei ole. Seda sellepärast, et igas sinu meelest ideaalis on alati midagi negatiivset, olgu see siis kui suur või väike tahes. Järelikult ka mina ise, ega ka keegi teine siin ilmas ei saa olla täiuslik ja ideaalne. Meis igasühes on midagi halba ja midagi head, kuid erinevus on meis kõigis just sellest poolest, et kelles on head poolt rohkem ja kelles halba. Mida siis ideaal minu elus, endast üldse kujutab? Sellele küsimusele on jällegi mitmeid vastuseid. Üheltpoolt on minu ideaal keegi või miski, kellele ma järgnen, oma mõtetes ja oma tegevustes. See tähendab siis peaaegu sama mis iidol. Kõik inimesed ei ela aga oma ideaali nimel. Minu arvates peaks igal inimes olema ideaal, ehk siis keegi, kes teid innustaks millegi nimel või miski mille nimel te tahate elada
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta
Kuidas kasutatakse toiduks vetikaid Jaapanis, Hinnas, Koreas ja Filipiinidel? Jaapan · Kõige rohkem · Kõige tähtsam vetikas merevetikaid on Porphyra, Jaapani tarbitakse just kelles Amanori Jaapanis · Süüakse 50 erinevat liiki · Annavad roale hea maitse · vitamiinirikkad Hiina · Süüakse norit kas toorelt rasvas krõbestatult või praetult · Hea maiuspala eelkõige lastele · Norist valmistatakse sushit Korea · Nauditakse vetikasuppi, kuna see on südamele hea · Kohalikud kutsuvad seda mi-yuk gook ` iks · Teeb ajutegevusele head · Mõndade inimeste kodus tavaline toiduaine
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID?
Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev allatiiv kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena?
Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Kassil, tarretisel Kassidel, tarretistel Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks
-n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä -ta -ta -tä -tä 5. Sisseütlev Kellesse? Tüvevok. +n -i -in (illatiiv) Milesse? h+tüvevok.+n -hin Kuhu? -seen -siin 6. Seesütlev Kelles? -ssa -i -ssa (inessiiv) Milles? -ssä -ssä Kus? 7. Seestütlev Kellest? -sta -i -sta (elatiiv) Millest? -stä -stä Kust? 8. Alaleütlev Kellele? -lle -i -lle (allatiiv) Millele? Kuhu? 9. Alalütlev Kellel? -lla -i -lla (adessiiv) Millel
Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Tekstiilikunst ja metallurgia
enne kui, nii kaua kui, tänu sellele et, sellepärast/selle pärast et, seda enam et, niipea kui, pärast seda kui, eeldusel et, selle nimel et, selle asemel et, samal ajal kui ... Kindlasti vaid ÜKS KOMA, tihti ühendsidesõna ees. 3. KOMAGA küsiv-siduvad ase-ja määrsõnad: kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kellesse, millesse, kelles, milles, kellest, millest, kellele, millele, kellel, millel, kellelt, millelt, kelleks, milleks, kelleni, milleni, kellena, millena, kelleta, milleta, kellega, millega missugune, missuguse, missugust, missugusesse, ... milline, millise, millist, millisesse, ... mitu, mitme, mitut, mitmesse, ... mitmes, mitmenda, mitmendat, mitmendasse, ... kumb, kumma, kumba, kummasse, ...
ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gailiti romaanis "Leegitsev süda" (1945) on peategelaseks viiulikunstnik Joosep Maarva, kelle kaudu kirjanik vaeb kunstniku ja rahva vahekorda. Viiuldajast saab koondkuju, temas kehastub esimese põlve haritlase harras kujutlus niinimetatud tõelisest kunstnikust, kelle looming suudab muuta maailma. See on kunstnik, kelles peituvad ühtaegu taeva õndsus ja põrgu kannatused, kes on pühendunud ja valmis kannatusteks puhta kunsti nimel." Sellised iseloomustavad laused peaksid kutsuma igat inimest seda romaani lugema.
õnnest sõltub tugevasti sinu mina suhtest kõigi sinadega. 6. Sa ei saa tõeliselt õnnelikuks, kui sa oma suutlikkuse piirides ei loo teistele õnnevõimalusi ja sa hävitad teiste õnne, kui su mõtted murravad nagu metsikud pullid teiste inimeste hingelistesse lilleaedadesse. 7. Sa oled ise oma heaolu ja häda magnet. 8. Armastusõnn luuakse ainult siis, kui tõelise jonnakusega tahetakse saada armastatud inimesega kestvalt õnnelikuks. 9. Kelles on jõudu teha teist inimest õnnelikuks, sellel on ka jõudu teha ta väga õnnetuks. 10. Kes on otsustanud luua oma õnne, sellel ei ole enam ,,halli argipäeva", ühtki kartust ega muret! 11. Loo endale õnn-sellega lood enda ümber õnnelikke inimesi, lood inimkonnale juurde ühe tee õnne juurde! 12. Selles õnnetusterohkes maailmas ei ole ükski õnnetus nii suur, et suudaks jäädavalt tõkestada tee õnnele. 13. Oma hinge õnne võid leida ainult loojana
Minu ees on maal, mis on loodud novelli ,,Popi ja Huhuu" järgi. Maali peal ma näen palju erinevaid värve, nii kirevaid toone kui ka tumedaid, mis seostuvad minu jaoks peremehe tegemistega. Maalil on kolm tegelast, koer nimega Popi, puuris elav ahv nimega Huhuu. Nende taga paistab olema kellegi suure vari, mis jälgib neid kahte. Kujutise peal olev Popi on väga hirmunud ning kurva näoga. Jääb mulje, nagu oleks teda just hiljuti alandatud puurist välja pääsenud ahvi poolt, kelles ta on leidnud enda jaoks uue peremehe. Huhuu on aga hoopis vastupidiselt Popile väga üleolev, aukartustäratav, kuid tema näoilmest võib ka järeldada, et tal on pohmell eileõhtusest viina joomisest. Veel on näha, et Popi on truu oma peremehe suhtes, olgu peremees milline tahes, kuid toetub tema vastu. Nende kahe taga seisev kuju tundub olema peremees, kes hoiab silma peal Popil ning Huhuul ning jälgib nende kahe omavahelist sidet.
Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks.
mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse, de, -ha, -he, -hu, suuresse e suurde, suur/tesse, konsonandi maasse e maha maa/desse kahekordistumine) 5. Seesütlev: kelles? milles? -s pesas, suures, maas pesa/des, suur/tes, maa/des -st pesast, suurest, pesa/dest, suur/test, 6. Seestütlev: kellest? millest? maast maa/dest VÄLISKOHAKÄÄNDED 7. Alaleütlev: kellele? millele
e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse lamba/i/sse seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamba/i/s seestütlev kellest? õnneliku/st lamba/st õnnelikku/de/st millest? lammas/te/st kust? e õnnelike/st lamba/i/st alaleütlev kellele
oma iha poolest noorte tüdrukute vastu. Nad elasid tsiviliseerimata mägedes ja metsades ning sõid toorest liha. Neid on kujutatud ka Dionysose lustlike ja ettearvamatute kaaslastena. Nad sümboliseerivad meest, kes on langenud oma peamiste kihude, nagu iharus, ägedus ja joomarlus, lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult
Klaasist loomaaed Teoses on kolm peategelast: Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmub sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Ta veedab enamus oma ajast klaasist loomadega mängides või pargis jalutades, kuigi emale väidab, et käib sel ajal koolis, kust ta tegelikult peale eximes tundi ära tuli, sest närveeris nii palju esimese kiiruskatse ajal, et süda läks pahaks.
16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile noodi ja nõudis sellega Eestile uut valitsust ning lisavägede sissetoomist. 17. Juuni õhtuks oli Eesti NSV liidu poolt okupeeritud. Esimene Nõukogude okupatsioon oli aastatel 1940-1941. Sellele järgnes Saksa okupatsioon aastani 1944 ja Nõukogude okupatsioon taastus 1944 aastal ja kestis 47 aastat. Sõda lõppes 1945. aastal Saksamaa järjekordse lüüasaamisega. Tagajärjed olid rängad. Sõja käigus mobiliseeriti 110 miljonit inimest, kelles 27 miljonit hukkus. Küüditamise käigus suri 11 miljonit inimest. Kokku suri 50-55 miljonit inimest. Suured tööstused olid hävinenud. Koos tööstustega olid maamunalt kadunud ka paljud erahooned. Teine maailmasõda mõjus laastavalt kogu maailmale, ületades Esimeset maailmasõda nii ulatuselt kui ka purustustelt. Sõja alustas Esimese maailmasõja kaotaja, kes ei olnud tulemusega rahul ja kes tahtis näidata võimu, kuid kaotas selle täielikult. Repressioonide
Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui aga unelmast ärkab saabub reaalsus talvekülmus, pimedus ja kraaksuv must lind surma sümbol? Kolmas lõik on rahulikum, peamiselt rõõmsa koloriidiga, kuid kibedust toob taas reaalsus: lilled (mida esimeses salmis on kujutatud) on külmunud ja neid on kujutatud jäätunud aknaklaasidel. · 24. laul "Leierkastimees" see õnnetu ja vaene, tühine ning nähtamatu leierkastimees, kelles näeb enda saatusekaaslast. Pimeda mehe taldrik on alati müntidest tühi, isegi hulkuvad koerad ei pane teda tähele, aga vana mees mängib oma leierkasti nii hästi, kui väsinud ja kohmetunud sõrmed suudavad. · Tsükli lõpp jääb justkui õhku rippuma mis nendest kahest mehest edasi saab, mis neile saatus toob, jääb kõigil ise fantaseerida. SOOLOLAULUD VÄLJAPOOL TSÜKLEID · Kõige kuulsam on noore Schuberti loodud ballaad "Metshaldjas"Goethe tekstile.
Juhan Liivi isamaaline luule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Tema vormilt lihtne, kuid tugeva sisendusjõuga lüürika on järjest enam hindamist leidnud. Juhan Liiv tõi Eesti luulesse realistliku ja rahvaliku elutunnetuse. Ta oli imeline luuletalent, kelles oli lüürilist tundeküllust, tänu millele ta luuletused inimestele nii väga meeldivadki. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Tema realiteeditunne ajendas teda isamaa saatust mõistma ja kujutama teisiti, kui olid teinud varasemad lüürikud. Ta tõi luulesse isamaa ja rahva reaalse olukorra tunnetuse. Tema lüürika avab lugejale väikerahva õigusetuse ja rõhutuse tsaaririigis.
Leonardo väärtuslik käsikirjakogu, mis oli kahtlemata kõige olulisem renessansiaja pärand, sai pärast tema surma kannatada tulekahju, varguste ja vandalismi tõttu. Kuid siiski läbi aegade säilinud da Vinci täpsete märkmete ja jooniste põhjal ongi olnud võimalik taastada selle ajastu geeniuse leiutiste mudeleid. 6.Michelangelo oli tüüpiliselt mitmekülgne renessansiinimene. Põhjenda seda väidet. Michelangelo Buonarroti oli kunstnik, kes elas aastatel 1475-1564 ning kelles olid ühinenud teadlase, maailja, luuletaja, arhitekti ja skulptori anded.
· Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. · Tavalised inimesed on huvitatud ainult ajaviitmisest, need aga, kel on mingil määral annet, on huvitatud aja kasutamisest. · Iga haritud inimene võib vähemalt ühe romaani kirjutada -- romaani iseenesest. ("Ma armastasin sakslast", 1935) · Kes tahab nihutada maailma, las nihutab ennast. See, kelles pole endas muusikat, kes helide harmooniat ei hardu,vaid reetjaks kõlbab, sepitsejaks, röövliks, ta vaimulaad on sünge nagu öö, ta tunded mustad on kui Erebus. Ei uskuda või säärast! ("Veneetsia kaupmees", 5, 1596 - 1597) · Kui anda inimestele vabadus teha, mida ise tahavad, siis hakkavad nad tavaliselt üksteist jäljendama. ("The Passionate State of Mind", 1955)
Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-või põhitüüp` H. Tammsaare kasutas romaanis „Tõde ja õigus“ Vargamäe Andrese kuju loomisel prototüübina oma isa).
L.J. Peter Kui neiu abiellub, vahetab ta paljude meeste tähelepanu ühe mehe ükskõiksuse vastu. H. A. Rowland Naine, kes arvab, et ta on tark, nõuab võrdsust mehega. Naine, kes teab, et ta on tark, seda ei tee. Colette Meestel, kes soovivad nautida abieluõnne, tuleb hoida suu kinni ja rahakott lahti. K.Marx Inimese väärtust ei tule hinnata mitte tema suurte annete järgi, vaid selle järgi, kuidas ta neid kasutab. F. de la Rochefoucauld Pole ainustki inimest, kelles poleks midagi põlgusväärset, kedagi, kelles poleks midagi kuradist. Kuid siiski on vähe neid, kes meile räägivad, kuidas nad toda kuradit taltsutavad. Voltaire Kõik inimesed sünnivad õiglasena, kuid surevad petisena. L. de Vauvenargues Inimene võib toetuda vaid sellele, mis paneb vastu. B. Pascal Pole olemas nii head inimest, kes isegi siis, kui ta allutab kõik oma mõtted ja teod seadustele, ei vääriks elu jooksul kümme korda ülespoomist. M. de Montaigne
Sisemine valu hoitakse aga endas - mured juuakse maha, et mitte mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid, ning isegi millestki sügavamalt hoolida. Tegelaste vahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase. Inimesi(antud raamatus Robert Cohni), kes on sõjast enamasi mõjutamata jäänud põlastatakse, peetakse hulludeks, sest nad on veel võimelised pühenduma ja tõeliselt armastama. Esimese maailmasõja läbiteinud noorust, kelles sõja koledused ja mõttetus on hävitanud lootused ja usu tulevikku.
# Kääne Vastab küsimustele ainsuses mitmuses 1. Nimetav kes? mis? auto autod 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav kelleni? milleni
Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi
Neid lihtsaid monaade kutsutakse hingedeks. Aga need kes tunnetavad paratamatuid tõdesid, nimetatakse just selle tõttu mõistlikeks olenditeks ja nende hingi vaimudeks. Autor väidab, et kõik elusolendid tulevad esile eelolnud elusorganite seemneist. Tekib küsimus, et mis hetkel siis lihtsubstants liitub seemnega ja kuidas ning mis põhimõttel? Kõik sai alguse algsubstantsist ehk ülimast loojast Jumalast. Kes oli või on- ülim täiuslikkus oma kõikvõimsuse ja kõiketeadmisega. Ning kelles on ülim headus ja õiglus. Autor väidab, et Jumala loodud maailm on kõige parem kõikidest võimalikkudest. Arvestades tarkuse poolt juhitud valikut. Aga kelle või mille jaoks kõige parem? Kas elusolendite või substantside või mõlema jaoks. Kui võrrelda elusolendeid siis on ainult väga väike osa õnnelikud ja rahulolevad. Tekib küsimus ,,kas tõesti oli see kõikidet võimalikest valikutest kõige parem?"
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena
komplimente või see, kuidas ta muudab postitöötaja Pille-Riinu hüti hubasemaks. Ekke Moor täidab oma osi vaikselt, vahel küll mõeldes, et tahaks midagi huvitavamat ja tulutoovamat teha. Läbi elu seigeldes ei suuda Ekke Moor unustada oma ema ega ka Eneken Üüvet, kellesse ta armunud on. Ta püüab neist kaugeneda, kuid nad on tema mõtetes iga päev ja aeg- ajalt näeb ta neid unes. Seikluse lõppedes on Ekke Moor rikas poiss ning rändab koju tagasi, kus võtab teda vastu väike poiss, kelles näeb Ekke Moor iseennast. Teda ootab Eneken Üüve ning Neenu Moor. Koju Ingelandi jõudes Ekke Moor mõistab, et kõige paremad lahtised allikad ongi Ingelandis ning kodus oma pere juures. Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus 1941. aastal ning kogus kiiresti tuntust. Tänase päevani suudab see lugejaid köita romantilise lähenemisega noore poisi seiklustesse.
puruvaeselt ja tema matuste eest hoolitseb Rastignac. Tollele ajastule väga kohane tegevus oli armukeste pidamine, selles ei nähtud mitte midagi imelikku ja seda tegid nii mehed, kui ka naised. Raamatus saab Gorioti tütrest Delphineist Rastignaci armuke, kuid neile on takistuseks Delphinei mees. Isa Goriot on sellest väga vaimustuses, mida rohkem Rastignaci Gorioti tütrega koos nähakse, seda rohkem hakatakse temast lugu pidama. Rastignaci kujutatakse inimesena , kelles on nii head , kui ka halba, mis on samas väga inimlik. Balzac kasutab tohutus koguses andmeid, mis pärinevad reaalsest elust. Näiteks mainib Vautrin, et on läbi lugenud Benvenuto Cellini memuaarid. Cellini eksisteeris päriselt. Taolisi andmeid on raamatus väga palju välja toodud. Põhiliseks probleemiks on raha ja eetika, sõpru omasid tavaliselt need, kellel oli hea perekonnanimi ja palju raha, elus edasi sai põhimõtteliselt ainult läbi tutvuste. Samuti tuuakse
Kristian Pints 8B 23.09.09 Arutle ja Analüüsi 1. Euroopas hakkas välja kujunema absolutism kuna tolleaegsed kuningad, tsaarid ja sultanid hakkasid ihkama ainuõigust valitsemiseks. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusi kokku kogumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt, sealhulgas kuninga nõunikud ja ametnikud ehk ministrid allusid kuninga tahtele ega ei võinud ilma tema loata teha ühtegi olulist korraldust. 2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga palju kuna seisusliku monarhia riigikorra ajal piirasid valitseja võimu seisuste esinduskogud. Seisuste esindus kogud pidid alati ennem kuninga antud seaduse, või määratud maksud üle vaatama ja arutlema. Riigi valitsemise eest tegelesid peamiselt seisuste esindused, kes sageli ise määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3. Absolutism tugines rohkem madal...
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Juba lapsest saati oleme lugenud muinasjutte, kus räägitakse hea ja kurja vahelisest võitlusest ja kust võitjana väljub alati hea. Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid, nad austavad ennast ja teisi ning koos enda heaoluga on neile oluline ka teiste heaolu. Olles elav inimene planeedil Maa tekib vahepeal tunne, et inimkond on hea ja kurja vahelises võitluses on valinud võitjaks kuja. Samas, heategusid märgates taastub usk inimkonda.Raha ning muud mõjufaktorid, mida võib nimetada kurjaks, muudavad inimesed omakasupüüdlikeks ning valelikeks
Kõik mõtted ja pilgud on tundide ajal temale suunatud unistades tema armastusest. Taaskord üritab ta kõike, et võita tähelepanu ning meeldivust. Põhikooli lõpuklassides on paljudel juba nii mõnedki suhted seljataga, kes on murdnud südameid, kes on ise murtud südamega jäänud. Enamus tuttavatel oli kaaslane olemas või tulemas ning endalgi suhe kaugel polnud. Väljaspool kooli oli ikka austajaid, kuid kelles ei nähtud midagi enamat peale sõpruse. Kui välja arvata üks inimene, keda sai nähtud alati teistest rohkem ning kellega sai rääkida palju rohkem kui teiste tuttavatega. Ta oli usaldatav ja temaga võis kõigest rääkida, kuid siiski jäi puudu armastus, mille nimel pidi veel vaeva nägema. Gümnaasiumi aastatesse jõudes on noorel tihtipeale armastatu temaga, kuid see ei ole alati nii. Suhte püsima jäämiseks on vaja palju teha. On vaja tuua ohverdusi, kuid siiski vaid
Nimetav Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne Kelles? Milles?, Seestütlev moodustatakse üldiselt -'s Kellest? Millest?, Alaleütlev (ülakoma + s) abil. Sõnadele, Kellele? Millele?, Alalütlev mille lõpus on juba - Kellel? Millel?, Alaltütlev -s, lisatakse ainult ülakoma. Kellelt? Millelt?, Saav Mitmuse moodustamiseks Kelleks? Milleks
Vangla esindab enamasti asutust, kus inimene kannab enda kuriteole vastavat karistust. See on tume koht, justkui varjude riik. Iga kuritöö leiab karistuse, ning ika kriminaal peab läbima varjude riigi. Kuritööd toime pannes ei mõtle inimesed tagajärgedele, vaid tegutsevad emotsioonide ajel. Tihti otsitakse õigustusi oma tegudele ning petetakse sellega iseennast. Igas inimeses on olemas hea ja halb loomus- ei ole olemas kedagi, kelles ei oleks osakest mõlemast. Sooritades kuritegu tuuakse esile enda varjupool. Näiteks teoses "Kuritöö ja karistus" sooritab Raskolnikov peale pikka kaalutlust topeltmõrva, tappes võlausaldaja ja tema õe. Ettekäändeks toob ta iseeendale, et vanaeit on kasutu ning kõigi poolt vihatud. Raskolnikov leiab, et ta teeb maailmale teene, kõrvaldades äti. Selline tegevus varjutab moraalset inimest ning ei lase tal enam normaalselt edasi elada
Iseseisvusdeklaratsiooniga liitusid kolmteist osariiki: Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna- Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia, Pennsylvania, Delaware, New York, New Jersey, New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Esimene neist oli Delaware, mida seetõttu nimetatakse ka Esimeseks Osariigiks. 9. Nimeta USA tuntumat ühiskonna tegelased (18. saj) Kveeker William Penn, kehtestas koloonia territooriumil erilise põhiseaduse, "püha eksperiment." George Washington- Virginia plantaator, kelles sai regulaararmee ülemjuhatajaks. 10. Millised alad liideti USA-ga aastatel 1783-1864? Oregoni piirkond- 1846, Louisiana ostutehingu piirkond-1803, Florida- 1819, Mehhiko- 1822, California jt Mehhikolt saadud alad 1848,
Mille poolest sarnanesid ja erinesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit? 1929. aastal alanud majanduskriisi mõjust ei pääsenud NSV Liit ega ka Saksamaa.NSV Liitu majanduskriis otseselt ei mõjutanud, kuid näljahädast polnud ka neil pääsu.Saksamaal algas majanduskriis palju varem ning seetõttu sai Saksamaa selles rohkem kannatada.Rahva pettumine võimus oli peamiseks põhjuseks, miks kujunesid totalitaarsed diktatuurid. Kuna Natsi Saksamaa ega ka Nõukogude Liit polnud rahul Esimese maailmasõja tulemustega ja Versaille süsteemiga oli mõlemate riikide majandus allutatud relvatööstusele.Peaeesmärgiks sai mõlematele riikidele ettevalmistumine uueks sõjaks.Seda tõestasid kulutused relvade tootmisele.Natsi Saksamaal oli kulutuste suuruseks 12 miljardit US dollarit ja Nõukogude Liidus 8 miljardit US dollarit. Enne majanduskriisi puhkemist võttis Nõukogude juhtkond eesotsas J.Staliniga vastu üldkollektiviseerimise ning industraliseerimis...
KORDAMINE 1.Nimeta 3 valitsevat usundit Indias. Hinduism, budism,dzainism. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 3.Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 4. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese ja looma vahel? Sest see pole jumalate kujutamisel vajalik 5.Kirjelda India templit. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas, lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
